Heljo Pikhof rääkis “Aktuaalses kaameras” antud intervjuus, et varasemat kriitikat töövõimereformi suunas on muudatusettepanekutes arvestatud. “Kui esimene eelnõu suurest töövõimereformi eelnõude paketist jõudis riigikokku, siis oli kriitikat väga palju. See oli kõik väga asjakohane. Me olemegi suvel pidanud maha kaheksa sotsiaalkomisjoni istungit, et ära kuulata erivajadustega inimeste mured,” kinnitas ta.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Margus Tsahkna (IRL) sõnul luuakse reformiga juurde bürokraatiat ja koormust erivajadustega inimestele, kuid Pikhof ei ole selle kriitikaga nõus. “Ma ei ole nõus, et osalisega töövõimega inimeste elu keerulisemaks muutub. Reformi eesmärk on see, et inimesed saaksid tööle, ühiskonnas osaleda. Selle kohta, millest rääkis Tsahkna, tuleks ettepanekud esitada sotsiaalhoolekande ja tööturuteenuste ja toetuste seaduste eelnõusse, mis on järgmine etapp reformis,” rääkis Pikhof.

Ta heitis IRLile ette, et erakond ei ole opositsioonis olles teinud töövõimereformi eelnõudesse muudatusettepanekuid nagu tegi Keskerakond.

Pikohf tõstis koalitsiooni muudatusettepanekutest esile kolm tähtsaimat. “Kõige rohkem on mul hea meel selle üle, et valitsus võtab kohustuseks võtta avalikus sektoris tööle vähemalt tuhat vähenenud töövõimega inimest aastani 2020,” rääkis ta.

“Teiseks on tähtis, et jõustumise tähtaeg lükati edasi. See pole enam 1. juuli 2015, vaid 2016. aasta 1. jaanuar. On aega rohkem kohaneda. Kolmas on see, et puuetega inimeste ja osalise töövõimega inimeste hinnangul oli 640 eurot, millest pidi töövõimetoetus hakkama vähenema, liiga madal ja see peaks olema keskmise palga juures. Sellise ettepaneku koalitsioon tegi,” lisas ta.

Allikas: uudised.err.ee (11.08.2014)