Helmen Kütt: erakorraline pensionitõus peab tulema tänavu, mitte 2023. aastal

digiPension

helmen kütt

Riigikogus oli neljapäeval teisel lugemisel seaduseelnõu, mis tõstab 2023. aasta jaanuarist pensione 20 euro võrra. Sotsiaaldemokraatide nimel kõne pidanud Helmen Kütt kinnitas, et see erakorraline pensionitõus tuleb tuua tänavu kevadesse, et eakate olukorda üüratute hinnatõusude ajal parandada. 

Täispikk kõne:

„Oma sisult on eelnõu väga hea, aga meie saame seda muuta palju paremaks, kui me hääletusel toetame muudatusettepanekut tõsta baasosa ja rahvapensioni  juba 1. aprillist 2022. Selle ettepaneku tegi Eesti Pensionäride Ühenduste Liit ja seda ka komisjonis kaaluti.

Kasutan võimalust ja tsiteerin ühenduse kirja: “Lugupeetud sotsiaalkomisjoni liikmed. Seadusemuudatus on vajalik. Keskmine pension 552 eurot moodustab alla 40% keskmisest palgast. 41% vanemaealistest elab suhtelises vaesuses. Viimase aja hinnatõusud, s.h. energia hinnatõus, lööb raskelt pensionäride rahakoti pihta…Kõik energiakandjate hinnatõusud jõuavad kaupade ja teenuste hindadesse. Arvestades eeltoodut ja inflatsiooninäitajaid, leiame, et pensioni baasosa ja rahvapensioni tuleks tõsta 20 euro võrra juba alates 1. aprillist.  Pensioni II sambast lahkunute arvel peaks pensioni I sambasse tekkima ka täiendavaid vahendeid.”

Selle kirja edastanud Eesti Pensionäride Ühenduste Liit on üks suuremaid eakate eest kõnelevaid organisatsioone. Mul on nii kurb selle üle, et kahjuks jäetakse kõrvale ettepanekud, mis tulevad mujalt kui valitsusest, ka poliitikute omad. See on väga kurb. Toona siin näite sellest, kuidas sotsiaaldemokraatide poolt  eelmise aasta septembris ja detsembris tehtud ettepanekud tõsta toimetulekutoetuse piiri lükkasid uhkelt tagasi nii valitsus kui koalitsioonisaadikud.

Hea, et vähemalt nüüd tuli  sotsiaalkaitseminister toimetuleku piiri tõstmise ettepanekuga. Aga sõbrad, peaaegu pool aastat, raske talvine kõrgete kodukulude aeg – just see aeg jääb katmata. Ja kõige raskemas seisus olevad inimesed ei saa toetust taotleda. Täna on võimalus muuta tulenevalt tekkinud olukorrast kokkuleppeid, need üle vaadata ja ühiselt Eesti eakatele vastu tulla, tehes seda erakondade üleselt ja riigikogule kohaselt.“

Valitsusliidu saadikute silmis ei leidnud sotsiaaldemokraatide ja ülejäänud toetatud ettepanek armu. Asi ei ole lõplikult lukus – riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuste kolmas lugemine seisab ees.