Juba kevadel oli päevselge, et kappava inflatsiooni, aina kallineva toidukorvi ja 1. juulil ees ootava käibemaksu tõusu taustal on toimetulekutoetuste suurendamine puudust kannatavate inimeste jaoks kriitilise tähtsusega. Neil, kellel niigi on raske, on läinud viimastel aastatel veel raskemaks.
Nii tegid sotsiaaldemokraadid juuni alguses 2025. aasta lisaeelarve muudatusettepaneku tõsta toimetulekupiiri 50 euro võrra, 250 euroni, et kergendada kitsikuses elavate perede igapäevast hakkamasaamist. Kätte jõudis 11. juuni ja koalitsiooni liikmed hääletasid riigikogus kui üks mees meie ettepaneku maha, millest on tuline kahju.
Nii peaminister kui rahandusminister olid enne sealsamas parlamendis öelnud, et toimetulekupiiri tõstmist peab kindlasti kaaluma. Reformierakondlased on ikka rõhutanud, et toetada tuleb kõige nõrgemaid. Just neile, aga ka ajutistesse raskustesse sattunud inimestele on see vajaduspõhine toetus mõeldudki. Tõsise tahtmise korral oleks koalitsioon vajaliku summa ehk umbes 6 miljonit eurot leidnud. Riigieelarve kogumahu juures on see imeväike summa, küll aga oleks rahalisa abivajajatele olnud praegusel keerulisel ajal suur asi.
Kaks kuud hiljem hakkasid valitsuse liikmed ühtäkki mängima toimetulekupiiri tõstmise mõttega: seda küsimust olevat vaja kaaluda ja analüüsida, sealjuures seda, kuhu õige piir panna. Justiitsminister Liisa-Ly Pakosta rääkis ERR-ile lausa personaalse riigi lahendustest ja uutest tehnoloogilistest võimalustest.
Peagi jõuavad haripunkti ministritevahelised 2026. aasta riigieelarve arutelud. Aeg ei oota. Toimetulekutoetust puudutav otsus tuleb langetada nüüd ja kohe, et see jõuaks uude eelarvesse, mis septembri lõpus riigikogule üle antakse. Loodan, et sotsiaalminister Karmen Joller seisab neis debattides söakalt nii Eesti perede inimväärse toimetuleku kui laiemalt sotsiaalkaitse parema rahastuse eest, et tõsta oleks võimalik ka sotsiaaltöötajate palka.
Kulukad ja aeganõudvad digilahendused ning analüüsid on mõistlik panna praegu pausile või mõnest üldse loobuda. Minu tungiv palve valitsusele on: enne uute infosüsteemide arendamist leidke hädavajalikud kümned miljonid eurod, et lõpuks saaksid korda sotsiaalkindlustusameti infosüsteemid, mida kasutatakse pensionite ja sotsiaaltoetuste väljamaksmiseks.
Praegu seisavad need savijalgadel ning ka tehnilised tõrked pole haruldased. Näiteks aprillis sai peaaegu 80 pensionäri oma pensioniraha ettenähtust viis-kuus päeva hiljem kätte. Asjatundjad ei välista, et SKAIS-i nime kandvad infosüsteemid võivad ühel hetkel kokku kukkuda ehk siis õigeaegne pensioni ja toetuse saamine on juba praegu õnnemäng.
IT-arendused tuleb seega kiiremas korras ära teha. See on Eesti riigi auasi. Nagu on Eesti riigi auasi toetada majandusraskustes leibkondi, et inimesed saaksid talutavalt ära elada, osta toitu ja esmatarbekaupu, ega langeks süvavaesusse.
Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu sissetulek jääb pärast eluasemekulude mahaarvamist alla kehtestatud toimetulekupiiri. Kui pere esimese liikme toimetulekupiir peaks jõudma 200 eurolt 250 euroni, siis iga alaealise lapse eest lisandub 300 eurot ja iga täisealise pereliikme eest 200 eurot. Neljaliikmelise kahe lapsega pere jaoks tähendab see, et vastav piir hakkab 840 euro asemel olema 1050 eurot.
HELMEN KÜTT ⟩ Ministrid alles veeretavad toimetulekutoetuse tõstmise mõtet. Otsust on kohe vaja