Riigikogu kinnitas täna puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse muudatused, kust õnnestus opositsiooni- ja koalitsioonisaadikute koostöös välja arvata valitsuse ettepanek, mis ei lubanud puuetega noori panna enne 18. eluaastat erihoolekande järjekorda.

„Erihooldusteenuste järjekorda saab  jätkuvalt panna 16-aastaseks saanud noori. Seda tänu sellele, et osa valitsusliidu saadikuid nõustus sotsiaalkomisjonis aja maha võtma ja eelnõu valukohaga tegelema. Lõpuks tuli asjaga kaasa ka sotsiaalministeerium ja puuetega noorte vanemate üks muresid lahenes. Vastasel juhul pidanuks paljud noored ja nende pered 2-3 aastat ootama pääsu vajalike teenuste juurde,” selgitas sotsiaaldemokraat Helmen Kütt.

Küti sõnul on tegu omamoodi kõneka seadusega, sest valitsusliidu saadikud võtavad valitsuse eelnõude puhul haruharva kuulda opositsiooni head nõu. “Ma väga loodan, et sellist koostööd tuleb nii komisjonides kui riigikogu saalis rohkem ette. Mõistlikud asjad, millel pole ka suurt hinnalipikut küljes, võiksid riigikogus ühisel nõul läbi minna,” lisas Kütt.

Täna vastu võetud seadus tõstab puudega lapse vanuse ülempiiri praeguselt 16-aastalt 18-aastale, mis kindlustab ka 16- ja 17-aastastele samad toetused, teenused ja soodustused, mis on ette nähtud puuetega lastele. Ühtlasi tagab see kõigi laste võrdse kohtlemise – lastekaitseseaduse kohaselt on laps alla 18-aastane isik.