Helmen Kütt: terve mõistus võitis, toimetulekutoetuse saajatel võib pisut sääste olla

Ann-Marii NergiEakad, Toimetulek

Sotsiaaldemokraat Helmen Kütt avaldas riigikogus heameelt seadusesätte üle, mis muutis ära sotsiaalministeeriumi plaani, mille alusel oleksid ametnikud saanud jätta toimetulekutoetuseta üksi elava eaka inimese, kelle pangaarvel on üle 400 euro või siis neljaliikmelise lastega pere, millel on rohkem kui 770 euro eest sääste.

„Sotsiaaldemokraadid esitasid sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõule muudatusettepaneku eesmärgiga jätta puuduses elavatele inimestele alles nende pangakontodel olevad vähesed säästud, mis nii mõnelgi eakal on mõeldud „kirsturahaks.“ Jõudsime sotsiaalkomisjonis kompromissini, mis tõstis üksi elava abivajaja puhul pangas oleva summa, millest alates saab keelduda toimetulekutoetuse maksmisest, 1038 euroni. Näiteks kolmeliikmelise pere puhul on vastavaks piirsummaks 2076 eurot,“ märkis Kütt.

Kütt nimetas saavutatud kompromissi inimlikuks lahenduseks, milles mängis oma rolli õiguskantsler Ülle Madise sekkumine. Arvutamise aluseks on edaspidi toimetulekupiiri asemel arvestuslik elatusmiinimum, mis tänavu on 346 eurot. Üksi elava inimese puhul tuleb elatusmiinimum korrutada kolmega.

Kui ministeeriumi toores plaan läinuks läbi, siis oleks osa inimesi oma vaevaga kogutud säästud pangast ära toonud ja pannud nö sukasäärde, mis ei ole kaugeltki turvaline koht, ütles Kütt. „Seekord võttis koalitsioon opositsiooni hüva nõu kuulda, mida kahjuks juhtub harva. Ma väga loodan, et valitsusliidu poliitikud on ka edaspidi valmis heade asjade nimel ühiselt lahendusi otsima,“ tõdes ta.

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi majandusraskustes inimestele. Tegu on riikliku ülesandega, mida täidavad kohalikud omavalitsused. Kui inimene taotleb neljandat korda toimetulekutoetust, siis tuleb ametnikel hinnata tema varalist seisu ja võtta arvesse ka inimese arvel olevat raha.

Sotsiaalhoolekande seaduse muudatused olid täna riigikogus teisel lugemisel.