18,2 miljardi euro suuruse Eesti riigieelarve kontekstis käib jutt tillukestest numbritest, eriti olukorras, kus käibemaksu tõstmine 24 protsendini toob riigikassasse aastas juurde üle 200 miljoni euro.
Toimetulekupiir on püsinud muutumatuna 200€ tasemel täpselt kolm aastat ja seda vaatamata kiirele inflatsioonile. Kuigi selle suurendamine on riigieelarvele üpris odav meede, peab kurbusega tunnistama, et valitsusel pole jagunud vajalikku poliitilist tahet.
Viimaste aastate karm hinnaralli on hästi teada tõsiasi. Näiteks tõusid mais hinnad võrreldes 2024. aasta maikuuga 4,6 protsenti ning valitsuse otsusega püsivaks tehtud ja kohe rakenduv käibemaksutõus kergitab paratamatult hindu veelgi.
Kõige enam saavad inflatsioonist pihta väikese sissetulekuga inimesed – leibkonnad, kes on sunnitud sente lugema, et kuidagi hakkama saada. Raskustes peredel, kes ei suuda alati tasuda eluasemekulusid ning endale ja oma lastele toitu osta, on õigus taotleda oma koduvalla või -linna sotsiaalosakonnast toimetulekutoetust.
Paraku seisab toimetulekutoetuse arvestamise aluseks olev toimetulekupiir paigal. Alates 2022. aasta 1. juunist on see 200€ esimese pereliikme eest, 160€ iga järgmise täiskasvanud pereliikme eest ja 240€ iga lapse eest. Vahepeal on tarbijahinnad aga kerkinud 16,5 protsenti.
Erinevalt pensionidest, töövõimetoetusest ja töötutoetusest ei indekseerita toimetulekupiiri igal aastal – see tõuseb alles siis, kui Toompeal sünnib vastav poliitiline otsus. Toetus jääb samaks, kui poliitikud vaatavad probleemist mööda. Teisisõnu on kõige keerulisemas seisus peredele mõeldud abi suurus, millest tuleb katta kõik hädavajalikud kulud, alustades toiduainetest ja ravimitest ning lõpetades hügieenivahendite ja transpordiga, jäetud poliitiliste tõmbetuulte otsustada.
Sotsiaalhoolekande seaduse järgi kehtestab toimetulekupiiri igaks eelarveaastaks riigikogu uue riigieelarvega. Seega on enamasti võimalik hädas peredele leevendust tuua jaanuaris. Ometi tekkis sel aastal võimalus suurendada toimetulekupiiri keset eelarveaastat. Nimelt saatis valitsus riigikogule kinnitamiseks tänavuse lisaeelarve. Täpselt nii toimiti 2022. aastal, mil toetus tõusis aasta keskel.
Täpselt nii toimiti 2022. aastal, mil toetus tõusis aasta keskel.
Sotsiaaldemokraadid tegidki lisaeelarvele muudatusettepaneku, mis nägi ette toimetulekupiiri tõstmise 250€-ni. Iga järgneva pereliikme puhul oleks vastav piir jõudnud 200€ ning iga lapse puhul 300€ tasemeni.
Kahjuks hääletasid Reformierakonna ja Eesti 200 saadikud meie muudatusettepaneku maha. See oli küüniline käik. Eriti kui mõelda peaminister Kristen Michali juuni alguses riigikogu kõnepuldist öeldud sõnadele, et toimetulekupiiri tõstmist „peab kindlasti kaaluma.“
Kui ma valitsusjuhiga debatti pidasin, siis tunnistas ta veel seda, et sama meelt on ka rahandusminister Jürgen Ligi. Tegelikkuses leiab koalitsioon, et vaesuslõksus peredel on hinnatõusude keerises aega oodata küll ja veel. Samas meeldib just Reformierakonna poliitikutele rõhutada, et toetused peavad olema vajaduspõhised ja sihitud ning et aidata tuleb neid, kellel on päriselt raske.
Hinnalipik pole probleemiks
Ettepanek tõsta toimetulekupiiri 50€ võrra on kaugel populismist. Statistikaameti andmetel on praegu Eestis arvestuslikuks elatusmiinimumiks ja ühtlasi absoluutse vaesuse piiriks 345,8€ kuus. Meie ettepanek oli niigi kompromiss, sest vähekindlustatud perede tegelik abivajadus on märksa suurem.
Seda enam, et selle sammu maksumus on üpris väike, kui võrrelda seda kasvõi sotsiaalkaitse kogukuludega. Eelmisel aastal maksti Eestis toimetulekutoetusi 38,7 miljoni euro eest, mis oli tervelt 6,3 miljoni euro võrra vähem kui 2023. aastal.
Jah, te lugesite õigesti – kitsikuses elavate perede abistamise kulud on vähenenud! Põhjus seisneb, kui üllatav see ka poleks, abivajajate arvu vähenemises. Kui 2023. aastal sai vähemalt ühe kuu jooksul toimetulekutoetust 19592 peret (kokku 37000 inimesega), siis 2024. aastal vajas seda toetust 15562 perekonda, kus kokku elas alla 28000 inimese.
Hinnanguliselt oleks toimetulekupiiri tõstmine 1. juulist läinud maksma umbes kuus miljonit eurot. Tegu on summaga, millega oleksid selle toetuse maksmise kulud jõudnud tagasi 2023. aasta tasemele, ei midagi enamat.
18,2 miljardi euro suuruse Eesti riigieelarve kontekstis käib jutt tillukestest numbritest, eriti olukorras, kus käibemaksu tõstmine 24 protsendini toob riigikassasse aastas juurde üle 200 miljoni euro. Paraku puudus soov leevendada nende samade maksutõusude ja hinnatõusude mõju kõige nõrgematele – umbes 15000 puudust kannatavale perele.
Helmen Kütt: toimetulekutoetus peab tõusma! Väike raha riigile, aga ülioluline nõrgematele peredele