Kohalike omavalitsuste valimised on tulekul ja kohe on eelkõige sotsiaalmeedias
näha populistlikke loosungeid, millega erakonnad valijaid meelitada püüavad.
Arvestades viimastel aastatel aset leidnud maksutõuse, pole ime, et palju
kasutatavaks lubaduseks on „vähem makse!“ vms. Maksupoliitikat tehakse aga
eelkõige riiklikul, mitte kohalikul tasandil, ning see tõstatab küsimuse, kas taoliste
üldiste loosungitega vehkijad on lihtsalt populistid või pole aru saanud riikliku ja
kohaliku tasandi erisusest.
Ma arvan, et peaaegu igaüks soovib vähem makse maksta. Seetõttu on
maksukoormuse vähendamise lubadus imelihtne viis populaarsust võita. Leian, et
maksukoormuse langetamine ongi mõistlik, aga loodan valimislubadustes näha
edaspidi märksa rohkem sisukust ja vähem abstraktset populismi. Jah, käibemaksu
tuleb langetada, eelkõige toiduainete oma, ja tulumaksu võiks modifitseerida, aga
need teemad jäägu sinna, kus on nende õige koht ehk parlamendivalimistele.
Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Esimeste üle
otsustatakse riiklikul, teiste üle kohalikul tasandil. Seadus lubab kehtestada viit
kohalikku maksu, millest Tartus on rakendatud kolme: reklaamimaks, teede ja
tänavate sulgemise maks ning parkimistasu. Umbmäärase „vähem makse“ loosungi
asemel oleks tark mõelda, mida nendest maksudest päriselt vähendada soovitakse.
Ma arvan, et mitte ühtegi ei peaks vähendama, kusjuures siin ei mängi rolli
maailmavaade, vaid arusaamine, et kohalikud maksud ei täida mitte niivõrd fiskaalset
ehk tulude kogumise funktsiooni, vaid eelkõige regulatiivset funktsiooni. Kohalike
maksudega reguleeritakse linnaruumi kasutamist. Näiteks piisavalt kõrge
parkimistasu aitab tagada, et meil oleks linnas mugavas piirkonnas tühje
parkimiskohti, kuhu autot jätta. Ühtki kohalikku maksu ei võeta meie tulult või varalt,
vaid me tasume neid vaid konkreetsetel kordadel, kui meie tegevus maksustamisele
kuulub. Enamik tartlasi ei sulge kunagi tänavat ja vähesed paigaldavad
maksustatavat reklaami – seega ükskõik kui palju populist neid makse vähendada
lubab, inimesed võidavad sellest rahaliselt marginaalselt või üldse mitte.
Tartu linna eelarvesse laekub riiklikest maksudest osaliselt tulumaks ja täielikult
maamaks. Tulumaks on suure ülekaaluga linna suurim tuluallikas ning inimestele
suurim väljaminek, mis laekub linnale. Tulumaksu langetamine on iseenesest igati
mõistlik mõte, aga kohalikul tasandil puudub pädevus seda teha! Seda saab teha
Riigikogu.
Linn saab muuta siinse maa maksumäära seadusega sätestatud piires ning see on
ka ainus tuntavam maksupoliitiline otsus, mida Tartu linn järgnevatel aastatel
reaalselt teha saab. Tänu 2022. aasta sügisel läbiviidud maade hindamisele on maa
maksustamishind Tartus keskmiselt üle 14 korra tõusnud ning linna
eelarvestrateegias kavandatakse tasutava maamaksu summa tõusu 50% aastas.
Isiklikult tundub see tõus mulle selgelt liiga suur. Juba 25–30% kasv (mida ma ka
eelistaks) on päris tuntav. Siinkohal on tartlastel aga kasulik teada, et kui teie
rahvastikuregistris registreeritud elukoht on Tartus, siis sellel elukohal asuva maa
eest maamaksu tasuma ei pea (v.a väga suured ja kallid kinnisasjad). Seega ei
puuduta teid ka juba toimunud ja edaspidi toimuv kiire maamaksu tõus.
Maksude langetamine on hea mõte. Populistlikud maksuloosungid ei ole. Tulumaks,
käibemaks ja automaks on riiklikud maksud ega ole kohaliku tasandi teemaks. Kui
keegi Teid lähikuudel Tartu tänaval peatab ja lubab sügisel valituks osutudes
maksulangetustega rikkaks teha, siis küsige, mida konkreetselt ta maksudega
linnavolikogus või -valitsuses teha kavatseb. Peale maamaksu tõusu aeglustamise
on raske midagi head välja pakkuda.
Indrek Kuusk: maksulubadustega ajavad poliitikud valijatele puru silma