Terve katsumusterohke koroonasügise on valitsus tegutsenud rapsivalt, ebajärjekindlalt ja kohati arglikult. Mitmete otsustega on jäädud lootusetult hiljaks, mis on haigestumisele hoogu juurde andnud. Siin-seal on vinti üle keeratud, lisaks ei ole suudetud oma samme arusaadavalt põhjendada ehk siis valitsuse kriisijuhtimine on ühemõtteliselt äpardunud, kirjutab erakonna esimees Indrek Saar EPLi arvamusportaalis.
kutsusid reedel nii riigikogu juhatust kui peaminister Jüri Ratast üles asendama 14. detsembri riigikogu istungi päevakorras referendumieelnõu esimene lugemine aruteluga koroonakriisi leevendamise üle. Terve mõistus ütleb, et kriitilises olukorras tuleb tegeleda pärisprobleemidega ja keskenduda koroonakriisi leevendamisele.
Paistab, et meie ettepanekut kuulda ei võetud – Ratas laveeris sellest mööda vastukäiguga, et ta on valmis riigikogu ees selgitusi jagama teisipäeval ja referendumieelnõu on seega esmaspäeval jõudmas täiskogu ette. Esmajärjekorras ikka „püha üritusena“ vähemusi vaenav referendum, mis ühiskonda uusi vastasseise juurde tekitab!
Lahendust ootab ka meie teine pöördumine, milleks andis tõuke asjaolu, et üks fraktsiooni saadik on eneseisolatsioonis, kuna ta oli lähikontaktis Covid-19 diagnoosi saanud inimesega. Tema testi tulemus selgub samuti esmaspäeval. Kui see peaks olema positiivne, siis loetakse mitte ainult saadikurühma liikmed, vaid ka kõiki teisi 7. ja 8. detsembril istungisaalis viibinud poliitikud ja ametnikud lähikontaktseteks, kellel tuleb jääda isolatsiooni.
Tegu on asjadega, mis ei pruugi juhtuda, aga võivad juhtuda ja kus tuleb sündmuste võimalikku käiku ette näha ja selleks valmistuda. palve riigikogu juhatusele oli nimelt see, et juhatus oleks vajadusel valmis kutsuma 14. detsembril kokku kaugistungi. Võimalik, et kõnealuse testi tulemus osutub negatiivseks ja riigikogu esimest kaugistungit pole selle nädala alguses vaja pidada.
Aga tõdegem, et seni kuni me pole suutnud pandeemiat seljatada, on üsna tõenäoline, et varem või hiljem osutub ka mõni riigikogu liige koroona-positiivseks. Teisisõnu peab parlamendi juhatus olema valmis igal ajahetkel operatiivselt reageerima, et riigikogu saaks ajutiselt minna üle kaugtööle. Vastasel juhul ei saa kas mõned üksikud saadikud või terve fraktsioon või fraktsioonid või koguni parlamendi enamus riigikogu töös osaleda ega hääletada. Kui riigikogu liikme töö on takistatud, ta ei saa rahvalt saadud mandaati teostada, siis läheb see vastuollu põhiseaduses sätestatud saadiku vaba mandaadi põhimõttega. Samuti on Riigikogu kohustus anda oma käitumisega tervisekriisis eeskuju ja pidada kinni terviseameti juhistest.
Riigikogu juhatusel ja enamusel on ühtlasi hea võimalus näidata, et erinevalt valitsusest, mis kaotas viiruse teises laines pea, suudab seaduseandja kriisis adekvaatselt tegutseda. Eeltöö on ju tehtud. Riigikogul jagus kevadise eriolukorra ajal ettenägelikkust ja taipu, et töötada välja seadusandlikud ja tehnilised lahendused kaugistungute pidamiseks. Komisjonide ja fraktsioonide e-istungid on ju edukalt käivitunud. Riigikogu töö ei tohi mattuda riigiõiguslike probleemide alla. Pall on teie käes, Henn Põlluaas, Helir-Valdor Seeder ja Siim Kallas!