Arhitektide Liit näeb ettepanekus kehtestada Eestis kinnisvaramaks eelkõige motivaatorit võtta kasutusse hüljatud ja kehvas seisus kinnisvara. Tegelik probleem on aga selles, et Eestis on maksukoormus sama proportsiooniga väga erinevate sissetulekutega inimestele ja sellest võidavad jõukamad ning kaotab enamus ehk keskmise ja sellest väiksema sissetulekuga pered. See omakorda kasvatab ebavõrdsust ja vara koondumist kitsale ringile jõukamatele inimestele. Eestis kuulub kõige rikkamale kümnele protsendile inimestest juba 60 protsenti varadest. Ja varade akumuleerumine jätkub kiires tempos.

Aastaid on paremerakonnad tõrjunud varade maksustamise teemat, kuigi meie maksusüsteemi on kritiseerinud nii Rahvusvaheline Valuutafond (IMFI kui ka OECD. IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut.

Eestit regulaarselt külastavad IMF-i delegatsioonid on meile läbi aastate soovitanud muutusi, mis jätkuvalt meie paremerakondade poliitikuid häirivad: kinnisvaramaks, astmeline tulumaks, klassikaline ettevõtete tulumaks.

Samad soovitused kõlasid ka sel kevadel Eestit väisanud IMF-i ekspertidelt. Need on rahvusvaheliselt tunnustatud rahandus- ja majanduseksperdid, mitte meie kodukootud naba imetlevad Reformierakonna nn eksperdid nagu Jürgen Ligi. Märke sellest, et Reformierakonna maksudogmade aeg on lõplikult ümber saamas, näeme juba meie ühiskonna reaktsioonides päris tihti.

Miks siis tunnustatud eksperdid meile selliseid, eriti Reformierakonda šokeerivaid soovitusi jagavad?

Põhjused on väga selged ja muule maailmale ka arusaadavad. Nimelt on meie maksud kreenis tarbimise maksustamise poole. 2023. aastal andsid käibemaks ja aktsiisid kokku ligi 40 protsenti riigi maksutuludest. Euroopa riikidest oli vastav osakaal suurem veel ainult Ungaris, Kreekas ja Lätis. Soomes ja Rootsis piirdub tarbimismaksude osatähtsus maksutuludes umbes 30 protsendiga, paljudes teistes riikides jääb sellelegi alla. Seejuures pärinevad viimased võrreldavad näitajad aastast 2023 ning ei peegelda veel mullust ja tänavu juulis toimunud käibemaksutõusu.

Kust iga riik oma maksutulud hangib, on loomulikult selle riigi kodanike asi, kuid igal maksul on mõju. Kõrgete tarbimismaksude puhul on selleks ebavõrdsuse suurenemine, sest inimesed, kes nappide sissetulekute juures on sunnitud enamuse tulust ära tarbima, kannatavad enam, kui jõukamad, kellel raha ka säästmiseks jagub. SEB tellitud uuringust selgub, et on kasvanud nende inimeste osakaal, kes kulutaks suurema summa vaba raha tekkimisel seda välisreiside ja suurostude asemel esmavajaduste või võlgade katteks.

Hiljuti kehtestatud automaksu võiks ju pidada sisult varamaksuks. Aga selle maksu puhul on varamaksu osa selgelt hägustunud, kuna Reformierakond soovis saada sellest võimalikult palju maksuraha, et lappida nn maksuküüru kaotamisest tekkivat ülisuurt, ca 500 miljoni euro suurust eelarveauku. Ja seda valimislubadust täidetakse nui neljaks riigieelarve niigi piiripealse defitsiidi olukorras. Niisiis oligi automaksu tulemuseks see, et maks määriti suhteliselt ühtlaselt autoomanike peale laiali. Varamaksuna oleks tulnud maksustada just kallemaid luksusautosid.

Arvestades kriitilist rahapuudust riigikaitses, tervishoius, hariduses, sotsiaalhoolekandes ja teistes valdkondades tuleks Eestil kindlasti liikuda euroopaliku maksustruktuuri poole. Üks võimalus selleks on ka kinnisvaramaks. Kujutan juba ette, kuidas nüüd paremerakonnad hakkavad rääkima sellest, kuidas Nõmme pensionäri tahetakse surnuks maksustada. Seepärast rõhutan kohe, et nagu kõik eksperdid, nõustun samuti põhimõttega, et inimese kodu peab olema maksuvaba.

Kinnisvaramaksu administreerimine pole üldse keeruline. Ka praegu kehtivat maamaksu makstakse maa tegeliku väärtuse järgi, kus arvestatakse selles piirkonnas tehtud kinnisvaratehinguid. Vastavad andmed ja registrid on olemas. Samuti on võimalik maksustada erineva otstarbega kinnisvara eri määraga või see üldse maksust vabastada.

Ebaõiglaselt koormav maksusüsteem on ka demotiveeriv. Keskmisel Eesti inimesel tekib arusaadav trots maksude maksmise vastu kui jõukamate maksukoormus on väike ja augud maksukorralduses võimaldavad veel ka makse leidlikult optimeerida. Lisaks pidurdab suur ebavõrdsus ühiskonnas tegelikult ka majanduskasvu.

Varamaksud, astmeline tulumaks ning hetkel aktuaalne toiduainete käibemaksu langetamine vajavad kiirelt sisulist analüüsi, aga ka otsuseid. Tasakaalus ja õiglane maksusüsteem toetab sidusat ühiskonda, majandusarengut ning sellest võidavad lõpuks kõik ühiskonna liikmed.

Sotsiaaldemokraadid toetavad käibemaksu alandamist, kuna see maks koormab Eesti inimesi väga ebaõiglaselt. Alustada tuleks juba lähemal ajal toiduainete käibemaksu langetamisega. See aitab alandada toidu hinda ja seega Eesti peredel igapäevaste kuludega paremini hakkama saada. Vastavat rahvaalgatust on toetanud juba üle 70 000 inimese ja toetab enamus Eesti erakondadest.

Kui Reformierakond loobuks oma eluvõõratest dogmadest, oleks see vajalik maksumuudatus võimalik juba lähiajal ellu viia. Kui inimestel jääb rohkem raha kätte, toetab see sisetarbimist, kodumaist toidutootmist ja läbi selle ka majanduskasvu.

Eesti vajab sisukat ja laiapõhjalist maksudebatti, mis aitaks murda Reformierakonna kauboikapitalismi dogmasid. Ja seda kiiremas korras. Olgu ka öeldud, et kuigi Jürgen Ligi peab ennast küll maailma kõige targemaks inimeseks, on rahandusministri seisukohad selgelt vastuolus sisuliste uuringute ja ekspertiisidega. Tõestuseks kasvõi needsamad IMF-i soovitused.