- Käibemaks ja tulumaks tõusevad, samas kui ettevõtete omanikele tehakse maksuleevendusi.
- Maksude langetamine kõige jõukamatele suurendab riigieelarve miinust veelgi.
- Riigieelarve puudujääk kasvab ning riigilaenu intressikulud kerkivad järgmistel aastatel.
Eesti Pank ütleb oma värskes majandusprognoosis otse välja, et riigieelarve tervise jaoks on ülioluline, et püsivalt kasvanud kaitsekulutusi rahastataks ennekõike püsivatest tuluallikatest, mitte liigsest laenamisest.
Ometi kaotab Reformierakonna ja Eesti 200 valitsus sotsiaaldemokraatide pakutud kaheprotsendilise ettevõtete kasumimaksu, mille tulud pidid minema just riigikaitse vajaduste rahastamiseks. Tulemuseks on eelarvepuudujäägi ja võlakoormuse kasv ning aina kõrgemad riigilaenu intressikulud.
Kas arvate, et sellega halvad uudised piirduvad? Kahjuks mitte. Eesti Panga prognoosi järgi on Eestil veel üks pikaajaline probleem: see on riigieelarve kasvav puudujääk ja võlakoormus ning sellest tingituna ka kiiresti tõusvad riigilaenu intressikulud.
«2027. aastaks võib riigi intressikulu ulatuda 320 miljoni euroni ehk 0,7 protsendini SKTst, moodustades juba 1,6 protsenti valitsemissektori kogukuludest,» hoiatab Eesti Pank.
320 miljonit – see on ligi poolteist korda suurem summa kui on selle aasta tervisekassa puudujääk.
Kuid miks läheb Eesti eelarveseis lähiaastatel niivõrd kehvaks? Äkki selles on süüdi need samad sotsid, kellest valitsus hiljuti vabanes? Just nii võibki öelda mõni Reformierakonna poliitik.
Siiski näitab Eesti Panga prognoos hoopis midagi muud: Eesti eelarvepuudujääk ei vähene, vaid hoopis kasvab tulevastel aastatel sotside valitsusest väljaviskamise järel. Põhjuseks just Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsiooni hiljutised otsused.
Eelarvepuudujääk vaid kasvab
Nimelt ütlevad Eesti Panga analüütikud, et koalitsioonileppes sisalduvatest muutustest on täpsemalt võimalik hinnata ainult kaitsekulude suurendamise ja julgeolekumaksu seaduse muudatuste mõju. Prognoosi järgi kasvab eelarvepuudujääk nende otsuste tagajärjel umbes 1,5 protsenti SKTst. Praeguse majanduse mahu juures käib jutt rohkem kui 600 miljonist eurost.
Eesti Panga prognoosi järgi on Eestil veel üks pikaajaline probleem: see on riigieelarve kasvav puudujääk ja võlakoormus ning sellest tingituna ka kiiresti tõusvad riigilaenu intressikulud.
Sotsiaaldemokraadid kindlasti ei sea kahtluse alla riigikaitsekulude tõstmise olulisust. Hoopis vastupidi – esimese erakonnana Eestis ütlesime juba eelmise aasta septembris selgelt välja, et kaitseväe juhataja soovitust kaitsekulude tõstmiseks viie protsendini SKTst tuleb täita.
Samas on aga eluliselt tähtis, kust tuleb selle eesmärgi saavutamiseks raha. Sotsiaaldemokraatide meelest on väär kärpida tervishoiu-, haridus-, sotsiaalkaitse- või regionaalarengu kulusid ja investeeringuid. Sest toimetulek on julgeolek – nii nagu vajab Eesti paremat kaitset Kremli režiimist tuleneva ohu eest, vajavad ja väärivad Eesti inimesed kindlust, et ootamatu tervisemure või töökoha kaotamise korral tuleb riik appi. Et ka nende lastel on võimalik elus edasi jõuda võrdselt kvaliteetse ja üle kogu Eesti kättesaadava hariduse abil.
Eesti Panga ekspertide meelest pole samuti soovitatav riigikaitsekulusid lõputult laenust rahastada. «Kui kaitsekulud püsivad kõrgel tasemel pikema aja vältel, siis tuleks neile leida püsiv kate riigi jooksvatest tuludest,» pakuvad eksperdid värskes majandusprognoosis valitsusele sõbralikku nõu.
Valitsus nõuandeid ei kuula
Kahjuks käitub Reformierakonna ja Eesti 200 valitsus otse vastupidi Eesti parimate majandus- ja rahandusekspertide nõuannetele.
Nimelt menetleb sel nädalal riigikogu valitsuse eelnõu julgeolekumaksu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmiseks. Eelnõu suurim erinevus võrreldes mullu eelmise koalitsiooni poolt vastuvõetud seadusega on kaheprotsendilise ettevõtete kasumimaksu kaotamine, mis pidi tooma riigieelarvesse juba järgmisel aastal rahandusministeeriumi prognoosi järgi 157 miljonit eurot.
See-eest tarbijad ja palgatöötajad peavad maksulangetustest suud puhtaks pühkima. Käibemaksutõus 24 protsendi peale jääb jõusse ja muutub püsivaks. Füüsiliste isikute tulumaks tõuseb samuti 24 protsendi peale.
Seega langetas Reformierakond keerulises eelarveolukorras kaks põhimõttelist valikut.
Esiteks loobutakse ühest katteallikast riigikaitsekulude katmiseks, eelistades hoopis suurendada eelarvepuudujääki ja kiirendada Eesti võlakoormuse kasvu.
Teiseks, kõikidest ühiskonnagruppidest saavad maksuvabastuse ettevõtete omanikud ehk kõige jõukamad.
Kolmandaks kaotatakse maksuvabastuse astmelisus ehk nn maksuküür, millest varem võitsid väiksema sissetulekuga pered, nüüd tehakse taas kingitus suurema palga teenijatele. Riigieelarve miinust suurendab see «kingitus» jõukamatele 500 miljoni euro võrra.
Kingitused rikastele jätkuvad
Nimelt kuulub 2023. aastal avaldatud Eesti Panga teemapaberi järgi lõviosa ettevõtlusvara väärtusest vähestele rikkaimatele leibkondadele. «Rikkaim 10 protsenti omab sellesse varaklassi kuuluvast varast üle üheksa kümnendiku ja rikkaim üks protsent ligikaudu poolt,» tõdevad uurimuse autorid.
Kui aga võtta arvesse, et paljud Eesti suurettevõtted kuuluvad üldse hoopis välismaistele omanikele – olgu täies mahus või arvestatavate osaluste näol, – jõuame järeldusele, et Reformierakond kasvatab eelarvepuudujääki selleks, et langetada makse suurettevõtetele, sealhulgas nende omanikest välismaistele aktsionäridele.
Maksude langetamine kõige jõukamatele olukorras, kus püsikulusid kaetakse laenust – kas see ongi kurikuulus Reformierakonna «kindlates kätes rahandus»?