Keskerakondlane ja Tartu linnavolinik Anneli Ott kirjutas 3. märtsi Tartu Postimehes sellest, kuidas Siuru kultuurikeskuse projekt ja maamaksu tõus olevat justkui omavahel seotud. Esiteks on tegu poliitiku sõrmeviibutusega iseenda suunas, teiseks on tegu puhta demagoogiaga, millel reaalsusega vähe pistmist. Siuru projekti kritiseerimise võttis Ott fookusesse juba kohalike valimiste aegu. Kummastavana mõjus tugev vastuseis seetõttu, et kultuuriministrina oli just Anneli Ott see, kes andis oma panuse, et Siurust saaks riiklikult oluline kultuuriobjekt number üks. Nii et Siuru tulemise kritiseerimine on Oti sõrmeviibutus iseenda suunas.
2021. aasta septembris «Esimeses stuudios» antud intervjuus kiitis ta kultuuriministrina kultuurikomisjoni regionaalselt tasakaalus valikut riiklikult oluliste kultuuriobjektide valimisel: «Minu jaoks on see väga oluline, et me regionaalselt neid investeeringuid hajutame. Nii Narva Kreenholm kui ka Rakvere Arvo Pärdi muusikamaja, Tartu kultuurikeskus ja Tallinnas Estonia on kõik tegelikult objektid, millel on kindlasti piirkondadele või üldse Eestile suur mõju. See, kuidas investeeringud täpselt hakkavad järjekorras jooksma, eks aeg näitab.»
Tänu sellele, et Siuru on riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimekirjas, finantseerib selle ehitust kahe kolmandiku ulatuses Eesti kultuurkapital. Nii et Tartu linnale jääb väiksem rahaline koorem. Ilma Kulka rahastuseta seda hoonet ilmselt ei tulekski. Anneli Oti panus Siuru tulekusse on selge ja ma olen selle eest talle väga tänulik. Selliste investeeringute toomine Tartusse, nagu on olnud ka näiteks ERMi hoone, Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinn ja tulevikus Siuru kultuurikeskus, on linnale väga vajalik. Oleme ju värskelt ja vahetult kogenud, millise tähenduse on need ajas Tartule, tartlasele ja siinsele kultuurile andnud.
Populismi ja demagoogia trummi taguvad poliitikud proovivad Tartu linna kõik finantsmured Siuru kaela sokutada, ent vaadakem arve. Tartu panus Siurusse on umbes 30 miljonit eurot ja see hajub mitme aasta peale. Linna eelarve on 2026. aastal juba üle 300 miljoni. Kolme-nelja aastaga on eelarvete summa kokku ligikaudu miljard. Ei pea olema matemaatiline geenius mõistmaks, et aastate peale laiali hajuv Siuru finantseerimine ei võta Tartu eelarvest mingit hiiglaslikku ja kõiki muid tegevusi halvavat tükki.
Veel enam – linnale ja linlastele on Siurut vaja. Uus kultuurikeskus, millest kujuneb Lõuna-Eesti kultuuriline tõmbekeskus ja süda, turgutab majandust ning suurendab linna tähtsust ja konkurentsivõimet. Suurima osa hoonest hõivab Tartu linnaraamatukogu, mis on juba praegu siinne kõige külastatavam kultuuriasutus – järelikult linlasele väga oluline. Tartu kunstimuuseum, mis samuti saab oma uued ruumid just Siuru kultuurikeskuses, on suurim kunstiasutus väljaspool Tallinna. Seni on muuseumi tingimused külastajate vaatest kehvakesed: lapsevankriga esimesest korrusest kõrgemale ei saa ning paljudele eakatelegi on mööda treppe turnimine pigem keeruline.
Siurust tuleb uus, moodne paik, kus leiab tegevust igas vanuses linlane, sõltumata rahakoti paksusest või erivajadusest, näiteks liikumisraskusest. Tartu linn peab mõtlema suurelt, peab mõtlema moodsalt ja peab mõtlema tulevikule – Siuru kultuurikeskus on sellise mõttesuuna selge väljund.