Kambja valla haridusmaastik on viimastel aastatel kiiresti muutunud. Meie vald kasvab, perede ootused haridusele suurenevad ning koos sellega kasvab surve ka koolikohtade kättesaadavusele, sealhulgas gümnaasiumikohtadele. Peame leidma lahendusi, mis annavad meie noortele rohkem võimalusi, kuid ei tähenda tingimata uute koolimajade ehitamist ega suuri investeeringuid betooni.
Tänavune vastuvõtt näitab, kui teravaks on konkurents gümnaasiumikohtadele muutunud. Oleme Kambja vallas suurendanud vastuvõttu 68 kohalt 81 kohale, aga tegelikult oleks vaja rohkem. Samas Ülenurme gümnaasium ei ole kummist.
Samal ajal lõpetab meie põhikoolid ligikaudu 200 õpilast, kuid gümnaasiumidesse kandideerijate arv oli sel aastal üle 600, mis on küll suuresti niinimetatud süsteemi error, sest koha mittesaamise hirmus kandideerivad kõik ümberkaudsed lapsed paljudesse koolidesse korraga. Selline olukord ei tähenda tingimata, et meil oleks vaja rohkem koolimaju, vaid seda, et peame leidma nutikamaid viise olemasolevate võimaluste kasutamiseks.
Tartu Erakool ehk TERA on Tartus ja Peedul tegutsev erakool, mis pakub haridust lasteaiast kuni 12. klassini. Nende lähenemine rõhutab õppija märkamist ning kooli ja kodu koostööd. Koostöö erasektoriga võiks olla üks võimalus laiendada ka Kambja valla laste haridusvalikuid.
Olen teinud ettepaneku pakkuda Kambja valla põhikoolide lõpetajatele võimalust kandideerida TERA gümnaasiumisse ning garanteerida valla poolt kuni 20 õpilasele õppemaksu osa tasumine. See annaks noortele valikuvõimaluse lisaks ja peredele kindlustunde, et sobiva koolitee leidmine ei sõltu üksnes pere rahakotist. TERA on teinud vallale selleks konkreetse koostööettepaneku ning nüüd on aeg selgitada, kui suur on meie perede tegelik huvi.
Gümnaasiumiõpe TERA Tähe tänava uues õppehoones (endine E-kaubamaja) oleks samuti paljudele peredele logistiliselt hästi korraldatav lahendus. Ja olen veendunud, et seal on õppijatele märksa paremad tingimused kui näiteks Ülenurme gümnaasiumi hoovile sätitavates moodulites, mis on ka üks reaalne lahendus ajutise koolikohtade kriisi lahendamiseks.
Sarnane võimalus väärib kaalumist ka esimesse klassi minevate laste puhul. Lisaks TERA muudele osadele asub näiteks LõunaTERA kooliosa 1.–6. klassidega Lõunakeskuse taga, Kambja valla piiri lähedal, mistõttu võiks see olla eriti hea ja mugav valik Räni kandi peredele.
Me ei soovi teha otsuseid lapsevanemate eest. Esimene samm oleks küsida meie kooliteed alustavate ja põhikoolide lõpetajate peredelt, kas sellise koostöö vastu on huvi. Kui huvi on olemas, saame liikuda katseprojektiga edasi ning leppida TERAga kokku rahastamise, vastuvõtu ja muud praktilised tingimused. Sama põhimõtet saaks rakendada ka algklasside puhul.
Oleme sarnast koostöömudelit, halduslepingu sõlmimise kaudu, arutanud ka Tartu linnaga. Aga praegu on sealgi gümnaasiumikohtade küsimus aktuaalne, mistõttu võtab koostöö käivitamine ilmselt rohkem aega. Usun siiski, et demograafilisi muutusi ja haridusvõrgu vajadusi arvestades jõuame selliste lahendusteni varem või hiljem niikuinii.
Olen veendunud, et omavalitsuse ülesanne ei ole ainult koolimajade ehitamine ja ülalpidamine. Meie ülesanne on tagada, et lastel oleks hea haridus ja peredel valikuvõimalused. Mõnikord tähendab see investeeringut uude hoonesse, teinekord aga head koostööd partneriga, kellel on vajalikud võimalused juba olemas. Kindlasti on see ka heas mõttes matemaatika ehk eelarveline küsimus ning ka sellest vaatenurgast paistab see lahendus mõistlik ja ka teostatav.
See võiks olla kasulik meie noortele, peredele ja vallale. Aga eks lõpliku otsuse teevad lapsevanemad ja ka teiselt poolt meie vallavolikogu, kuid minu hinnangul on koostöö TERAga just selline võimalus, mis väärib küünlaid, ja enne kui hakkame ehitama uusi seinu, tasub vaadata, milliseid uksi saame oma lastele juba täna avada.
Kajar Lember: Haridusse investeerimine ei tähenda alati uue koolimaja ehitamist