Riigikogu on institutsioon, mis kannab olemuselt endaga väärikust, kuid saab olla vaid nii väärikas, kui on selle liikmed. Ka tilk tõrva rikub meepoti. EKRE fraktsioonis on tilkadest saanud juga häbiväärset käitumist, mis paneb küsima: kas selline meie riik siis ongi? Mida peaksime arvama, kui odavate poliitpunktide ja väärastunud arusaamadega raiutakse lõhesid haavatavamate gruppidesse, küsis Tartu linnavolinik Karl Aaron Adson Postimehes.
Proovigem panna end hetkeks sõjapõgeniku kingadesse ja näha Mart Helme avaldust sellest perspektiivist. Peale kodu pommitamist, isa ja venna rindelesaatmist teadmisega, et ei pruugi neid enam näha, saabud Eestisse. Õhtul mõtled sõpradele ja sugulastele, keda tapeti, vägistati ja piinati, ja küsid, kas näed enam kodu ning kas elu saab kunagi olema endine.
Sotsiaalmeedias hakkab silma üks klipp. Näed, kuidas üks kibestunud vanamees kutsub sind ja su last riigi parlamendis prostituutideks ja suguhaiguste levitajateks. Inimene, kes ei tunne sind, keda sa pole kohanud, suudab ometi sind niivõrd tugevalt vihata. Paneb küsima, mida see ütleb selle riigi ja nende inimeste kohta, kas ka teised arvavad nii ning kas oleme siin üldse teretulnud.
Kas Mart päriselt ja siiralt arvabki nii või on tegu püüdega teenida odavaid poliitilisi punkte ekstremistlikematelt valijatelt?
Oleme seda mõttelaadi EKREst ennegi kuulnud. Naised on neile teisejärgulised olendid, kelle alandamine on lihtsalt tavapärane. Ei erine see muust EKRE retoorikast LGBTQ+, teiste sisserändajate ja eestivenelaste suhtes. Selline moraalselt korrumpeerunud partei on ja jääb häbiplekiks, mida riigina rinnas peame kandma.
Usun et Helme sõnad valmistasid paljudele pettumust ja mulle isiklikult häbi. Kas Mart päriselt ja siiralt arvabki nii või on tegu püüdega teenida odavaid poliitilisi punkte ekstremistlikematelt valijatelt? Mõlemad on uskumatult häbiväärsed.
Sellegipoolest ei tohi heita meelt, vaid tuleb teha tööd selle nimel, et säärane käitumine kaoks meie parlamendist ja poliitmaastikult.