Tallinna endine abilinapea ja praegune linnavolikogu liige Madle Lippus alustas arutelu ülevaatega seostest arenenud riikide suurte linnade linnaruumi kvaliteedi ning sündimusnäitajate vahel. Selgus, et kuigi parema linnaruumiga pealinnades ei pruugi alati olla märksa kõrgem sündimus kui Tallinnas, siis on näha selget erinevust: seal inimesed kolivad linna, mitte ei lahku linnast äärelinnadesse. Seeläbi selliste linnade rahvaarv stabiilselt kasvab, mitte ei kahane.

Tartu linnavolikogu liige Elo Kiivet tõi välja, et mure madala sündimuse pärast on igati reaalne ja põhjendatud. Samas need, kes sündimuse teemal enim sõna võtavad, pahatihti piirduvad sellega, kuidas panna naised sünnitama, kuid oluliselt vähem mõtlevad sellele, mis juhtub nende lastega pärast sündi. Mõnedki sellised poliitikud on toetanud linnaruumi aina vähem lapsesõbralikuks tegemist.

Režissöör Madis Ligema tõi välja, et kuigi ka tema peres on auto, siiski on laste jaoks parem, kui nad saavad turvalisemalt liikuda, millele aitavad kaasa hoopis madalamad piirkiirused linnades.

Lippuse sõnul kolivadki lastega pered sageli eeslinnadesse, sest seal on rohkem rohelust ja laste mänguväljakuid. Ometi pole reeglina lasteaed, kool ja huviringid kodu lähedal, mistõttu laps ja tema vanemad saavadki vajalikusse kohta jõuda ainult autoga. Kuid kas poleks parem, kui kõik need rohealad ja mänguväljakud oleksid olemas kodu lähedal ka linna sees, ning liiklus oleks korraldatud nii, et laps saaks ise jõuda kooli ja huviringi jalgsi või ühistranspordiga?

Lastepsühhiaatri Anne Kleinbergi sõnul mõjutab laste vaimset tervist kogukond – sotsiaalsete sidemete olemasolu, nende rohkus ja tugevus. Hea linnaruum võib soodustada tugeva ja abivalmi kohaliku kogukonna tekkimist, samas kui halb linnaruum vähendab sidemeid inimeste vahel. Viimane mõjutab just laste arengut.

Elo Kiiveti sõnul on Tartu avalik ruum inimsõbralikum ning see seob inimesi omavahel paremini kui Tallinna ruum. Üheks näiteks on see, et Tartu on avatud Emajõele, samas kui Tallinnas on sadakond aastat alles räägitud, et linna tuleb merele avada. Avaliku ruumi kvaliteedi hindamiseks on lihtsad mõõdikud. Üks neist on mobiilsus – kas inimene saab iseseisvalt liikuda sinna, kuhu tal on vaja. See hõlmab muuhulgas ühistransporti, rattateid ja kaldteid. Teiseks mõõdikuks on mitmekesiste tegevuste ja ajaveetmisvõimaluste olemasolu. Laste vaates on oluline kodulähedaste huviringide kättesaadavus. Samuti on tähtis, et oleks alasid, kus saab vabalt, mugavalt ja turvaliselt aega veeta. Ostukeskuses aja veetmine pole laste ja teismeliste tegelik eelistus, vaid on vajalike ajaveetmisruumide puudumise tagajärg.

Kleinberg tõi välja, et lastepsühholoogid ja -psühhiaatrid peavad viimasel ajal aina sagedamini õpetama vanemaid, kuidas lapsega mängida. See on aga üks põhilisi tegevusi väikese lapse arengu soodustamiseks. Selline täbar olukord viitab sellele, et paljudes kohtades polegi elementaarseid võimalusi lastega õues aja veetmiseks. Tuleb meeles pidada, et enamik lapsi jätkuvalt kasvab kortermajades, mistõttu kodulähedased heas korras avalikud mänguväljakud on üliolulised.

Lastepsühhiaatri sõnul võiksid sellised kasuliku ajaveetmise ruumid olla ka täiskasvanutel – piltlikult öeldes, kas poleks halb, kui vanuses meestel oleks avalikke meisterdamisruume, et midagi oma laste või lastelaste jaoks meisterdada.

Kiiveti sõnul tuleb kujundada linnaruumi koos noortega – täiskasvanud otsustajad võivad arvata, et rulapark on parim lahendus, aga see ei pruugi kõigile noortele sobida. Linnaruum peab olema piisavalt mitmekesine, et pakkuda ajaveetmisvõimalusi võimalikult erinevatele lastele ja noortele. Avalikku ruumi kujundades tuleb mõelda erinevate aastaaegade peale, ja sellistele elementaarsetele asjadele nagu veekraani olemasolu ning avalikud WC-d. Laste ja teismeliste puhul on aga sageli isegi väike tasu probleemiks avaliku WC kasutamisel, märkisid osalejad.