Vaata ülekannet arutelust järele siit: “Kas valijale meeldib vale?”
Eestvedaja: Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Jevgeni Ossinovski
Osalevad: Riigikogu liige Riina Sikkut, SALK analüütik Kaido Keerma, Delfi arvamustoimetuse juhataja Erik Moora.
Arvamusfestival Sotsiaaldemokraatide ala teises debatis arutasid Delfi arvamustoimetuse juhataja Erik Moora ja SALK-i analüütik Kaido Keerma aususe teemat poliitikas. Kas tõesti valijale meeldib vale? Või siiski mitte alati? Arutelu juhatas SDE aseesimees Jevgeni Ossinovski, osa võttis Riigikogu liige Riina Sikkut. Arutelu keskendus ennekõike riigi eelarveseisule ja sellele, kui erinevalt sellest räägivad eksperdid, meedia ja enamik poliitikuid.
SALK-i analüütiku Kaido Keerma sõnul näitavad küsitlused, et paljudel valijatel esineb raskusi orienteerumisega suurtes numbrites – sageli ei osata teha vahet miljardi ja miljoni vahel. Keerma tõi välja, et isegi kui kärpida kõik valitsemiskulud ära, ei tooks see riigieelarvet kaugeltki tasakaalu. Aga mõistagi pole võimalik absoluutselt kõik ametnikud koondada ja kõik ministeeriumid sulgeda.
Erik Moora tõi välja, et Eesti maksukoormus on olnud aastaid järjest umbes 4% võrra sisemajanduse koguproduktist (SKP-st) madalam kui meie avalike teenuste tase eeldaks. „Sa ei saa lõputult seda juttu ajada, et tõstame kõiki toetusi, langetame kõiki makse ning automaksu sootuks kaotame,“ lisas Delfi arvamustoimetuse juhataja. „Saab olla ainult kaks lahendust: kas kärpida, mis on väga valus, sest see tähendab avalike teenuste olulist tagasitõmbamist; või suurendada riigi maksubaasi. Ning tegelikult me saame aru, et teist teed ei ole,“ lahkas Moora ühiskonna ees olevat valikut.
Endine Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski tõi välja, et paljud poliitikud küll tunnistavad muret riigieelarve seisu pärast, kuid eos välistavad maksutõuse. Ta lisas, et erakondade mure on see, et kui konkurendid lubavad suuri uusi kulutusi või maksulangetusi, siis see, kes neid vastutustundlikult ei luba, jääb kaotajaks.
Moora lahendaks selle probleemi nii, et vähemalt mõned erakonnad hakkaks ausalt rääkima eelarveseisust ja sellega kaasnevatest valikutest, ning siis ajapikku valija ikka toetab just neid erakondi, sest inimesed on oma olemuselt ratsionaalsed. Delfi arvamustoimetuse juhi sõnul oskas Kaja Kallas õigesti reageerida julgeolekukriisile ja seletada rahvale, mida tuleb ette võtta. Nüüd on küsimus, kas keegi suudab niimoodi riigirahanduse seisu inimestele seletada.
Keerma sõnul võiks ajakirjandus mängida suuremat vahekohtuniku rolli. Moora vastas, et kahjuks tänapäevane maailm liigub nii kiiresti, et ajakirjandus jääb pahatihti reageerija rolli. Lisaks mõistlik ja tasakaalukas jutt lihtsalt eriti ei lenda – mahlakamad sõnavõtud ja väited saavad alati rohkem tähelepanu. Jevgeni Ossinovski tõi näiteks Briti kunagisi valimiseelseid debatte, kus rahva lemmikuks osutus konservatiiv David Cameron, kuigi samal ajal eksperdid hindasid tema sõnavõtte kõigist osalejatest kõige sisuvaesemateks. Paraku kõnetavad inimesi tihti osavad sõnameistrid.
Eesti inimestele on jätkuvalt oluline julgeolek ja Ukraina toetamine, kuid need vastajad, kel on toimetulekuga raskusi, hindavad olulisemaks just energiahindu ja on vähem entusiastlikud Ukraina toetamise osas. Keerma sõnul on see lihtsasti seletatav, sest kui inimene peab mõtlema kogu aeg oma põhivajadustele, siis tal jääb vähe aega, et mõelda kaugematena tunduvatest teemadest. Lisaks võib tal tekkida küsimus, miks toetatakse kedagi teist, aga teda mitte. Kuigi tarbijate majanduslik kindlustunne on mõnevõrra tõusnud, siis mure energiahindade pärast on hoopis oma tähtsuse poolest ühiskonnas tervikuna suurenenud, mistõttu on raske öelda, kas järgmistel valimistel kujuneb põhiteemaks julgeolek või elukallidus.
