Katri Raik: Loosungitega vehkimine ei lahenda Eesti kooli sõlmprobleemi

Sotsiaaldemokraat Katri Raigi kinnitusel ei aita poliitiline kemplemine kuidagi kaasa ei ühtse koolisüsteemi tekkele ega ka vene noortele võrdsete võimaluste loomisele.

Sotsiaaldemokraadid ei saa Raigi sõnul toetada Reformierakonna ettepanekut minna üle täielikule eestikeelsele õppele, kuna pakutud kujul ei lahenda see Eesti koolihariduse põhiprobleemi, milleks on kaks põhimõtteliselt eraldi koolisüsteemi. Viimase otseseks tulemuseks on tõsiasi, et keskhariduse omandanutest teeb B tasemel keeleeksami positiivselt vaid 61,2% noortest. “Selles arvestuses on ka kutseõppeasutused. Sellise keeleoskusega ei ole teed ei eestikeelsesse kõrgkooli ega ka töökohale, mis eeldab eesti keele valdamist,” ütles Raik täna riigikogus. „ Kõige tõsisem mure antud eelnõu puhul on see, et ühtset koolisüsteemi ei teki, vene koolid viidaks sunni korras eestikeelsele õppele ja sisuliselt jääksid nad eraldi. Klassi ees puises eesti keeles kõnet pidav vene õpetaja ütleb ikka, et ma ei tea, miks ma seda teen. Nad Toompeal otsustasid nii. Tegelikud muudatused eeldavad hoopis suuremat kokkulepet,“ sõnas Raik.

Ühised seisukohad saavad Raigi sõnul kujuneda vaid avatud arutelus, mida on koos sihtrühmadega näost näkku liialt vähe peetud. „Me peame kõigepealt tegelema venekeelsete inimeste hirmudega ja koosõppiva kooli puhul ka eestlaste hirmudega,“ rääkis Raik. Tema hinnangul on emakeel hingekeel ja inimese identiteedi alus. Seega tuleb meil tunnistada, et see ei ole saatanast, kui osaline aineõpe säilib täna veel ka vene keeles ja et Eesti teiskeelsetel inimestel on ka emakeelsed koolid – olgu neid 10 aasta pärast
Eestis kasvõi kümme, lisas Raik.

Oma kõnes peatus ta pikemalt äsja avatud Kohtla-Järve riigigümnaasiumil, mis oma olemuselt on koosõppiv kool ja kus eesti ja vene noored õpivad ühes koolis ning nii eesti kui vene keelt õpetatakse emakeelena. “Just koosõppivat kooli peab Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti inimestele väärikaks lahenduseks. Kõige olulisem on, et noored õpivad ühes koolis, aga kui nad jäävad ühe klassiruumi eri nurkadesse, siis on see kool läbi kukkunud. Oma kooli tunne tekib, kui koos tehakse sporti ja käiakse rabas. Siis minnakse ka koos ülikooli ja hiljem tööle,“ selgitas Raik. Raigi sõnul peab koosõppiv kool Eestis arenema suuremas üksmeeles eri kogukondade vahel, kui see oli enne uue Kohtla-Järve kooli loomist.

Sarnaselt Reformierakonna eelnõuga ei astu sisuliste otsuste suunas ka valitsuserakondade ettepanek töötada välja Eesti keele arengustrateegia alates aastast 2021. „See on kinnitus sellest, et tänane valitsus ei ole valmis arutama meie koolisüsteemi muudatusi enne aastat 2021. 2021 on juhtumisi kohalike omavalitsuste valimiste aasta,“ märkis Raik.