Kolmapäevased minister Martin Helme ja europarlamendi saadiku Jaak Madissoni (EKRE) väljaütlemised Politsei-ja Piirivalveameti järgmise aasta eelarve aadressil jätsid taas mulje, et ministril on üks tõde, ministeeriumil teine ning politsei- ja piirivalveameti peadirektoril kolmas. Eilse uudisvoo hea külg on see, et koondamisi ei tule ning vahest saab lisaraha investeeringutekski. Loodetud palgatõusust polnud küll silpigi. See on ainus, mis siseturvalisuse rahastamise asjus eile nii riigi elanikele kui selle valdkonna ligi 10 000-le töötajale selgeks sai. Ja see oli ehk selge varemgi.
Investeeringute osas valitseb aga üks suur segadus. Kas me oma välispiiri rajame või ei raja? Mis on saanud Kaitsepolitsei maja juurdeehitusest? Just need on kaks pikalt kavandatud investeeringut. Miks me eriüksust loome ja kust me need inimesed võtame? Sisekaitseakadeemiasse on samal ajal käimas täiendav konkurss, sest inimesi lihtsalt ei ole. Kindlasti ei saa need olla tänased patrullpolitseinikud, kellest meie kõigi turvalisus algab. Need on vaid esimesed küsimused.
Ma ei ole oma palves kindlasti üksi. Lahendus on ju lihtne: minister, kantsler ning politsei- ja piirivalveameti juht saavad omavahel kokku. Räägivad teemad läbi ja ei tõuse enne, kui on ühesugune selgus, kuidas edasi liikuda ning erinevaid samme seletada. Poisikeselik teiste osapoolte süüdistamine poliitikute poolt küll inimestele turvalist tunnet ei sisenda. Aga üheskoos turvalisuse loomine on siseministeeriumi haldusalas töötavate inimeste esimene väärtus. Nii on kirjas lausa igal ministeeriumis üles riputatud plakatil. Ma ei usu, et üldises segaduses on kellelgi olnud mahti plakateid eemaldada. Ning eks ole need ka ministrile silma hakanud.
Üks faktiparandus ka. Peadirektor Elmar Vaheri palk tõusis 2018. aastal, kui tal algas uus ametiaeg. Sel aastal kerkis peadirektori palk 200 eurot, alla 5%. Kogu haldusalas tõusis palk sel aastal kümneid protsente. Hea rahandusminister Martin Helme, valetamine on siinkohal küüniline ning juhib tähelepanu eemale tegelikest küsimustest ja probleemidest. Paistab, et EKRE eesmärk on olematu süvariigiga võideldes iga hinna eest peadirektorist lahti saada. Keskerakond ja Isamaa vaatavad vaikides pealt, kuidas üks partner taas punktivõitu noolib. Mõistlik see kõik küll ei ole.