Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juhatuse esimees Ursel Velve mainis, et mitmel sektoril on Eestis võimalusi kasvada ja areneda, neist vähem avalikkuse silmis olnud, kuid suure panuse Eesti majandusse andev on laevaehitus. EIS-i strateegias on kesksel kohal teadus- ja arendustegevuse soodustamine, sest just see aitab tootmisettevõtetel jõuda uuele arengutasemele ja välisturgudel edu saavutada. Üks meetmetest, kuidas sellele kaasa aidatakse, on finantsinstrumendid – EIS pakub ettevõtete muuhulgas laenuvõimalusi, mis ühelt poolt annavad ettevõtjale kindluse oma äriidee finantseerimisel, kuid samas on tal kohustus saadud laenu riigile tagasi maksta. Velve tõi näiteks ühe puidutööstusettevõtte, mis sai EIS-ilt laenu uute tootmisliinide omandamisse, et oma tootmist robotiseerida ja automatiseerida. Nüüdseks on see kasvatanud oluliselt oma ekspordimahte.

Saunumi tegevjuht Allan Selirand soovis EIS-ile rohkem indu keskenduda just sellistele valdkondadele, mis on enim maha jäänud ja millel on suurim piirkondlik mõju ja rahvusvaheline kasvupotentsiaal. Tema sõnul on oht, et kõigi valdkondade esindajad tahavad endale riigipoolset abi ja lõpuks jäävad prioriteetsed valdkonnad valimata. Saunumi enda suurim eksporditurg on Põhja-Ameerika ehk USA ja Kanada. Ameerika turule pääsemiseks peavad toomismahud olema piisavalt suured, muidu seal on väga keeruline läbi lüüa. Eestis tuleks Seliranna sõnul rohkem küsida ka kohalikelt omavalitsustelt rolli ja vastutust ettevõtluse edendamisel. Näiteks võivad vahel avaldada suurt mõju nii väikesed asjad nagu ettevõtte palvel bussipeatuse loomine tehase lähedusse.

La Muu jäätisevabriku asutaja ja tegevjuht Rasmus Rask märkis, et tootmine moodustab Eesti majandusest umbes viiendiku, olles selle näitaja poolest EL-i keskmise lähedal. Seetõttu on see kindlasti jätkuvalt oluline valdkond ka tänapäeva majanduses. Kohalikku toidutootmist mõjutab aga suures osas Eesti inimeste ostuvõime, sest enamik toidutootjate toodangust läheb kodumaisele turule. Kui Eesti inimesed kärbivad oma kulutusi, siis kannatavad ka kohalikud tootjad.

Riigikogu majanduskomisjoni liige ja varasem riigihalduse minister Jaak Aab tõi välja, et Eestis küll ollakse õigustatult mures energiahindade pärast, kuid rohkem kui pooltes EL-i riikides on need veelgi kõrgemad kui Eestis. Soomes hakkavad hinnad tõusma, kuna sealne tarbimine kasvab tootmisvõimsuste juurdekasvust kiiremini. Aabi sõnul on ka poliitikakujundajate jaoks viimastel aastatel olnud mureks Eesti konkurentsivõime. Lisaks energiahindadele on oluline see, kui hästi oskame kohalikku toorainet väärindada ja välismaal turustada. Aab rõhutas ka regionaalse tööstuse tähtsust. Ühe näitena tõi ta välja Ida-Virumaa tööstuspargid, mille algus oli vaevaline, kuid kuhu viimasel ajal tuleb aina rohkem uusi ettevõtteid. Üks teine võimalus on kohalikele elektritarbijatele eeliste pakkumine, näiteks otseühendused elektrijaamadest tööstustarbijateni. Seetõttu on hajutatud elektritootmisel omad plussid ka tootmisettevõtete jaoks. Samuti võiks mõelda sellele, et kohalikele omavalitsustele laekuks kasvõi väike osa juriidilise isiku tulumaksust, mis motiveeriks neid aitama kaasa uute tootmisettevõtete tulekule oma piirkonda.