Sotsiaaldemokraatliku Erakonna hinnangul soosib täna avalikustatud paremerakondade valitsemiselepe 10% kõige rikkamat osa ühiskonnast, jättes kõrgete riigikaitsekulutuste katmise keskmise Eesti pere ja pensionäride kanda.

„Koalitsioonilepe on suures osas ministeeriumite tegevuskavade koopia. Seega jääb arusaamatuks, mida valitsus kaks kuud arutas või otsustas, sest jätkuvalt puudub selgus, kuidas lahendatakse tervishoiu, kõrghariduse ja teedeehituse rahastusprobleem. Selle asemel muudetakse hooldekodukoht inimestele kallimaks ja tervishoid kättesaamatumaks,“ sõnas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets.

„Uue julgeolekuolukorra alguses oli loomulik, et otsiti ajutisi lahendusi teiste valdkondade arvelt riigikaitse rahastamiseks. Tänaseks teame, et kujunenud julgeolekuolukord ei ole enam ajutine, vaid püsiv aastakümneteks. Valitsus ei paku Eestile uut mudelit, kuidas edasi minna nii, et suurte riigikaitse kulutuste kõrval suudame maksta õpetajatele palka, hoida solidaarset tervishoiusüsteemi ja rahastada kultuuriasutusi.

Sotsiaaldemokraadid tunnevad sügavalt muret solidaarse tervishoiusüsteemi lõhkumise plaani osas. Erakindlustus muudab tervishoiusüsteemi nn kahekiiruseliseks. Pensionärid, riigi palgal olevad õpetajad, arstid või turvalisuse tagajad riigilt kui tööandjalt erakindlustust ei saa, samuti ei oleks see kättesaadav paljudele erasektori töötajatele. Kujuneb välja olukord, kus võimekamate ettevõtete töötajad saavad läbi eraraha kiiremini ja parema arstiabi ning kõigi teiste ooteaeg pikeneb ja ravikvaliteet halveneb.“

Läänemets juhtis tähelepanu ka sellele, et valitsus loobub täielikult madalapalgaliste toimetuleku lahendamiseks mõeldud alampalga tõstmise ambitsioonist. „See tähendab, et maksuküüru kaotamisega käriseb sissetulekute vahe vähemkindlustatute ja üle keskmist palka teenivat inimeste vahel veelgi suuremaks.

Sotsiaaldemokraatide poolt välja töötatud regionaalset tööstuspoliitikat valitsuslepe enam ei maini, seega jätkatakse ühe vähese riigina pigem kõrvaltvaatava majanduspoliitikaga ja ei keskenduta kodumaisele tootmisele, mis pakuks eelkõige paremat palka maapiirkondades. Haridus- ja teadusrahastus on küll oluline, kuid ilma tööstuspoliitika pingutuseta loob see majanduses palju vähem jõukust kui oleks potentsiaal,“ sõnas Läänemets.