Lemmit Kaplinski: rajagem Eestisse tuumajaam! Selle kõrval elades on aastadoos võrdne ühe banaani söömisega

Lemmit Kaplinski

Kliimakriis on meie tänane päev – selle tõdemusega silmitsi seistes hindame riigina ümber oma energiatootmise viise. Otsime senisele töökindlat, stabiilset, ohutut ja odavat alternatiivi, kirjutab Tartu linnavolikogu esimees ja sotsiaaldemokraat Lemmit Kaplinski EPL-i arvamusloos.

Kuigi taastuvenergial on tulevikus oma roll, siis harjumuspärase elustandardi suudame säilitada ainult tuumaenergia abil. Selle all mõtlen taskukohast toasooja kõigile, aga ka puhtamat ning rohelisemat planeeti, mille pärandame oma lastele ja lastelastele.

Tuumaenergial on suur potentsiaal kliimakriisi lahendamisel, kuid sellega on seotud ka küsimused, hirmud ja ohud, millest tuleb rääkida.

Aga mets, meri ja põhjarannik?

Biomassi ja puidu kasutamine põlevkivi asemel ei ole jätkusuutlik. Kuigi metsad kasvavad tagasi, kulub selleks aastakümneid. Meie ei ela nii kaua, planeet soojeneb katastroofiliselt juba täna. Mis veelgi hullem — puidu põletamisel lendub sama energiakoguse tootmiseks rohkem kasvuhoonegaase kui fossiilsete kütuste puhul. Biomassi põletamisega ei saa lahendada kliimakriisi. Vähe sellest, kasvav surve metsadele kiirendab hoopis ökoloogilist kollapsi. Maailmas ei ole nii palju puitu, et tagada väikeselegi osale planeedi elanikest soe ja valge kodu.

Läänemerre pole tuuleparkide rajamine sugugi nii lihtne kui sageli ette kujutatakse. Juba praegu on olnud proteste merealadele plaanitud tuulikutega. Pealegi kaugemat vett, kus keegi ei tunne, et tuulepark tema koduhoovi ei jääb, on meil üsna napilt.

Vooluveekogudele rajatud hüdroelektrijaamad on Eesti tingimustes ülimadala tootmispotentsiaali ja suurte negatiivsete keskkonnamõjudega – seega ei ole tegemist tõsiseltvõetava alternatiiviga.

Lahendused on mujal: õiglase ja säästliku tuleviku jaoks peame lisaks taastuvenergiale laiendama ka säästliku, emissioonivaba ja ohutu tuumaenergia kasutamist. Lisaks oma riikliku energiavajaduse ära katmisele oleks Eestil võimalus pakkuda oma metsade asemel kaubaks elektrienergiat. Nagu seni on toodetud põlevkivist, ainult et puhtamalt.

Mõistagi on taastuvenergial oma koht kaasaegse riigi energiaportfellis. Aga kui tuul ei puhu ja päike ei paista (või on tuul lõhkunud päikesepaneelid, nagu viimases tormis juhtus), peab riigil olema stabiilsem energiaallikas, mille töös hoidmine ei põleta planeeti ega tekita sadu tuhandeid tonne jäätmeid.

Keskkonna- ja tervisemõjudest

Tuumaenergia vajadus materjalide järele on kordades väiksem kui taastuvenergial. Samuti on selle keskkonnamõjud on kõigist elektritootmise tehnoloogiatest kõige väiksemad.

Inimkond on õppinud senistest õnnetustest ja tehnoloogiliselt pole Tšornobõli kordumine enam võimalik. Kui tuntakse muret kiirguse pärast, siis elame pidevas looduslikus kiirguses niikuinii. Võrdlusena võib tuua, et tuumajaama kõrval elades on aasta jooksul saadav ekvivalentdoos võrdne ühe banaani söömisest saadava ekvivalentdoosiga.

70-aastase kogemuse põhjal on tuumaenergia tõestatult kõige ohutum energia tootmise viis – vaadeldagu ohtudena mõju keskkonnale või inimeludele.

Esiteks ei tooda tuumajaamad kasvuhoonegaase, mis on põhjustanud kliimakatastroofi.

Teiseks ei toimu tuumajaamades õhureostust, millest tingitud kopsuhaigustesse sureb maailmas hinnanguliselt 5 miljonit inimest igal aastal.

Kolmandaks on tuumaenergia tootmisega seotud surmade arvud sadu kordi väiksemad, kui muude energiaallikate puhul. Seda, võttes arvesse kõiki tuumajaamadega toimunud intsidente.

Jäätmetest

Tuumajäätmeid tekib väga väikeses koguses. Ühe inimese terve aasta elektri tarbimise tulemusel tekib umbes sõrmkübaratäis radioaktiivseid jäätmeid. Kui taastuvenergia lahendustega kaasneb igal aastal miljoneid tonne jäätmeid, on kogu maailma tuumajäätmete maht läbi aegade umbes 250 000 tonni.

Tuumajäätmete ohutu ladustamine on juba täna reaalsus. Prantsusmaa töötleb need ümber ja taaskasutab ca 30% oma tuumakütusest. Soome rajab lõppladustushoidlat, kus jäätmete maa alla panek on planeeritud sel moel, et soovi korral saab need jälle maa peale tuua. Milleks?

Sest uutes reaktoritüüpides on võimalik needsamad jäägid kütusena ära kasutada. Mõlemad variandid on toimivad ja pigem on lahendusi palju kui vähe. Jäätmete ohtlikkusest rääkides on oluliselt suurem nö emotsionaalne mõju kui tegelik oht keskkonnale või inimeste tervisele.

Kokkuvõtteks

Energiaportfelli mitmekesisus on see, mille poole peame püüdlema. Tuumajaamade negatiivsed mõjud toodetava energiaühiku kohta on praegu kättesaadavate tehnoloogiate seas kõige väiksemad. Tuumaenergeetikast tuleb rohkem rääkida.

Praegune paljudel inimestel tekkiv seos “tuumaelekter = Tšernobõl/Fukushima” on inimlikult mõistetav, aga juhib tähelepanu kõrvale tõsiasjalt, et sajad jaamad üle maailma on aastakümneid töötanud ohutult, tootes emissioonivabalt ligi kümnendiku maakeral tarbitavast elektrienergiast.

Meie lähipiirkondades veel enamgi — nii Soome, Rootsi kui Venemaa saavad olulise osa oma elektrienergiast just tuumajaamadest. Välisühenduste kaudu tarbime meiegi täna olulisel määral nendes jaamades toodetud elektrit. Kas poleks siis aeg impordi asemel ise tootma asuda?

Lemmit Kaplinski on tänase Tartus korraldatava tuumajaama pooltmeeleavalduse korraldaja. Samaoodi avaldadatakse meelt täna ka Tallinnas.

Lemmit Kaplinski: rajagem Eestisse tuumajaam! Selle kõrval elades on aastadoos võrdne ühe banaani söömisega