Puhastame teatri õhustiku, enne kui hakkame miljoneid maa sisse valama.
Estonia juurdeehituse aastaid kestnud sasipuntraga on astutud järgmine samm lahenduse suunas: välja on kuulutatud juurdeehituse ruumiprogrammi hange.
Hanke eesmärk on kolme väljavalitud lahendusvariandi puhul täpsustada vajalikud ruumid, nende suurus, funktsioonid ja maht. Lisaks on see hea võimalus eelarvestada ka kõigi kolme lahendusvariandi ehitusmaksumus ja hilisemad teatrihoone ülalpidamiseks vajalikud püsikulud.
Kui juurdeehituse planeerimisega on samm edasi astutud, on samal ajal nöör puntrasse läinud hoopis teisest otsast. Päevavalgele on tulnud teatri juhtimiskriis, mida töötajad kirjeldavad töökiusu ja hirmuõhkkonnana, mainekad välismaal elavad Eesti ooperisolistid teatri provintsistumisena, juhtkond aga loomingulise asutuse tavapärase ja vaid paari osakonda puudutava murekohana.
Kuivõrd Estonia ei ole lihtsalt üks teater, vaid sümbol Eesti kultuurielus ja oluline maamärk Tallinna linnapildis, on nende probleemide esilekerkimine ja avalikkuse kaasamine sellesse arutellu vaieldamatult positiivne.
Estonia siht ei peaks olema lihtsalt suurem teatrimaja. Siht peaks olema tugevam rahvusooper, millest võidavad korraga artistid, publik, Tallinna linnaruum ja Eesti kultuur tervikuna. Ja just selliste arutelude kaudu on võimalik jõuda parima tulemuseni.
Teatri juhtimiskriis nõuab kiiret sekkumist
Et oleks selge, siis teatri toksiline töökeskkond vajab kiiret reageerimist ja selgeid lahendusi. Juhtkond on korduvalt rõhutanud teatri praeguse ruumilahenduse ja kehva töökeskkonna põhjuslikku seost.
Väike maja ja palju inimesi tekitab varem või hiljem kelleski tunde, et tema loomingul hakkab kitsas. Kuid mürgised suhted ja usaldamatus ei kao niisama koos uute ja suuremate ruumidega, nagu on õigesti öelnud teatri töötajate usaldusisik.
Kuigi ruumilisel keskkonnal on mõju töötajate heaolule ning juurdeehitus lahendaks kindlasti mitmeid praktilisi kitsaskohti, ei kaota see nipsust töökiusu, usalduskriisi ega juhtimisprobleeme. Seetõttu ei tohiks juurdeehitust käsitleda lahendusena omaette, vaid ühe osana Estonia arengust.
Estonia regulaarse külastajana on mul aga hea meel, et juurdeehituse sasipuntrast välja tulemiseks on nüüd astutud järgmine samm. Juuli alguses kuulutati välja hange kolme juurdeehitusvariandi ruumiprogrammi ja mahtude täpsemaks analüüsiks.
Hanke eesmärk on panna kokku paremaks otsustamiseks vajalik võrdlev analüüs erinevate juurdeehituslahenduste mahutavusest. Täiendavalt annavad täpsemad mahulised analüüsid võimaluse ka täpsemaks eelarvestamiseks.
Hanke eesmärk on panna kokku paremaks otsustamiseks vajalik võrdlev analüüs erinevate juurdeehituslahenduste mahutavusest.
Täpsem eelarvestamine ei ole Estonia puhul aga komakohtade, vaid miljonite küsimus. Kultuuriministeeriumi eelarvest on teatrivaldkonna kogueelarve ligi 36 miljonit eurot ja kolmandik sellest läheb toetusena otse rahvusooper Estoniale.
See iga-aastane 13 miljoni euro suurune riigi toetus moodustab peamise osa Estonia eelarvest, sõltuvalt aastast 60–70%. Viimastel aastatel on toetussumma tulenevalt riigieelarve hapust seisust vähenenud ning pannud ka teatri eelarve täiendava surve alla. Teatri töötajad pöördusid möödunud aastal eraldi riigikogu kultuurikomisjoni poole murega madalate ja konkurentsivõimetute palkade pärast.
Viimase ettepanekuna on osa reformierakondlasi teinud üldse ettepaneku riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ehitamine edasi lükata, sest raha pole ja kärpekohti on vaja leida.
Majanduslikult tasuv on olemasolevat saali laiendada
Kuigi hankele pakkumuste esitamise tähtaeg on sügisel ning alles seejärel hakatakse täpsemaid analüüse koostama, on välja käidud lahendused niivõrd erinevad, et üht-teist võib tulemuse kohta juba aimata.
Praegu on laual kolm versiooni: uus saal Uue turu platsile, uus saal Teatri väljakule või olemasoleva teatrisaali ümberehitus. Ehitusega kokku puutunud teavad, et maa alla ehitada on võrreldes tavalise ehitusega hulga kallim.
Hoonete haldamisega ei pea isegi olema kokku puutunud, et aimata, kui palju kulukamaks läheks kahe saali pidamne võrreldes sellega, kui publikuga täidetaks vaid üks saal. Nii võibki enne täpsemate analüüside valmimist loogiliselt järeldada, et majanduslikult on jätkusuutlikum olemasolevat saali maksimaalselt laiendada, lähtudes teatri vajadustest.
Praeguste parimate teadmiste kohaselt on see ka eelistatud variant Tallinna linnaruumi arendamisel, toetades muu hulgas Draamateatri tähtsust linnaruumis.
Kui pärast analüüside valmimist on soov teha siiski teistsugune valik, tuleb eelarve uue lahenduse jaoks hoolikalt paika panna, arvestades kultuuripoliitiliste valikutega. Lihtsamalt öeldes tuleb otsustada, mis teatrid ja millised valdkonnad jäävad edaspidi rahast ilma.
Madle Lippus: uus maja ei päästa Estoniat ei töökiusust ega rahakriisist