Majanduskonverentsi “TURUMAJANDUS 2.0” arutelu vaata järgi siit!
Eksperdid makromajandusest: kasvu tagavad investeeringud, rahvusvahelised sidemed, tehnoloogiaharidus ja stabiilne keskkond
Eesti Panga vanemökonomist Mari Pärnamäe alustas tõdemusest, et 2020. aastal alanud kobarkriisid on avaldanud suurt mõju Eesti majandusele. Eesti Pank prognoosib mõõdukat taastumist, ning selle juures on oluline rõhutada et ka pelgalt selleks, et langus pööraks kasvuks, läheb vaja palju pingutusi ettevõtete poolt. Peatudes inflatsiooniteemal, tõdes Pärnamäe, et Eesti Pank on just hakanud uuendama oma prognoosi, ning suurimad hinnatõusuriskid on jätkuvalt seotud toormehindadega.
SmartCapi Chief of Staff Maris Prii tõi välja, et erinevates kultuurides on riigil väga erinev roll ettevõtluse arendamisel ja isegi ärilepingute sõlmimise kaasaaitamisel – eriti suur on see Aasias. Eesti riigi rahast tegutseva SmartCapi valmidus konkreetset rahvusvahelist investeeringut toetada seetõttu annab paljudest riikidest tulevatele investoritele kindluse, et konkreetsesse äriprojektisse suhtutakse Eestis tõsiselt. Prii väljendas lootust, et aasta pärast eraldatakse SmartCapile rohkem vahendeid, sest järgmise aasta riigieelarve eelnõu järgi eraldatavad 12 miljonit eurot lähevad ennekõike juba varasemate projektide jaoks, aga oleks vaja fondi tegevust laiendada.
Majandusekspert ja Tallinna Tehnoloogiakolledži Techno TLN direktor Ott Pärna tõi välja, et viimaste aastakümnetel vahetas maailmas oma majanduslikku „liigat“ ainult umbes 15 riiki, millest suur osa asub Ida-Aasiast. Nüüd on küsimus, kas rahvastiku vananemise tingimustes üldse mõni riik lähiajal liigat vahetab, ning kas Eestil on selleks eeldusi. Kui on, siis mida selleks tuleb teha.
Arutelu juhtinud KUKU raadio majandussaate BUUM saatejuht Anto Liivat küsis panelistide käest, kas Eestil on üldse raha, et investeeringuid meelitada, sest tänapäeval kõik riigid võitlevad investorite pärast ning pakuvad omalt poolt eritingimusi, maksusoodustusi või (kaas)rahastust. Prii tõdes, et on omaette küsimus, millist tööstuspoliitikat Eesti saab ajada, ning millistele valdkondadele keskenduda.
Pärna nõustus, et riik peab tegema valikuid, kuid tõi näiteks, et ka Euroopas leidub riike, millel pole erilisi maavarasid, kuid mis on suutnud edukalt majandust arendada, olgu kasvõi rahvusvaheliste finants- ja muu vahendusteenuste näol. „Nagu vana anekdoot, kui näpud on rasvased, siis miski jääb ikka külge,“ ütles Pärna.
Mainor Ülemiste AS tegevjuht Sten Pärnits tõi välja, et lisaks ressursside ja kapitali vähesusele on veel üks Eesti väljakutse inimeste vähesus. Seetõttu võiks positiivsemalt suhtuda andekate välisüliõpilaste meelitamisse, mitte nende tulekut täiendavalt piirata.
Pärnits ise astuks ennekõike samme maksusüsteemi korda tegemist: ta kehtestaks astmelise tulumaksu ja vaataks Eesti maksusüsteemi üle tervikuna, samal ajal suurendades investeeringuid energeetikasse ja taristusse, et soodustada uute erainvestorite tulekut.
Prii sõnul väikese riigina ei saa Eesti mitte kunagi konkureerida kapitali rohkuse poolest, mistõttu on oluline tugevdada sidemeid teiste riikide ja investoritega. Eesti investeeringud välismaale aitavad neid sidemeid arendada, tuues vastutasuks välismaised investeeringud Eestisse. Sellel on ka julgeolekuaspekt: kui teistel riikidel on Eesti majanduses „oma käsi mängus“, siis saame tunda end kindlamalt.
Arutelus keskenduti ka tehnoloogia rollile majandusarengus ja tööturul. Pärna tõi välja, et tänapäeva tehnoloogiate nutikas kasutamine eeldab just tehnoloogiaalast haridust – seda võiks juurutada kõikides õppeastmetes ja -vormides. „Oleme lapsi ära tinistanud, et nende tulevik on gümnaasium-ülikool-kontoritool, aga kus on traditsiooniline kontoritöö?“ küsis retooriliselt tehnoloogiakolledži juht, lisades, et tööturul on puudu just spetsialiste ja tehniliste oskustega inimesi, aga alustavate valgekraede seas valitseb hoopis tööpuudus.
Kui osalejatelt päriti lõpetuseks, mis aitaks suurendada Eesti majanduse kasvuprotsenti, siis nii Prii kui Pärnamäe rõhutasid stabiilse ja ennustatava ettevõtluskeskkonna olulisust ning maailmas valitseva ebastabiilsuse maandamist vähemalt riigi sees. Pärnits aga tuletas meelde, et ei tohi unustada, et peamine eesmärk on inimeste heaolu suurendamine, ning just selle eesmärgi täitmiseks tuleb majanduskasvu suunata.
