Äsja algas uus õppeaasta. Kui aasta tagasi oli lasteaedade suurim väljakutse eestikeelsele haridusele üleminek, siis käesolevale aastale läheme vastu juba kogemuse võrra rikkamana, kirjutab Tallinna lasteaia Südameke direktor Margit Hiiet (SDE).
On rõõmustav, et lapsed on selle muutusega üldjuhul hästi kohanenud. Täiskasvanutele on teekond olnud märksa keerulisem.
Lastel on üleminek sujunud isegi lihtsamini, kui esialgu kartsime. Lasteaiaeas laps omandab keele igapäevategevuste vahendusel. See tähendab, et ta vajab toetavat keelekeskkonda. Loomulikult on nii lapse kui ka õpetaja jaoks erinev, kas lapse emakeel on eesti keel või räägib ta kodus mõnes teises keeles. Samuti see, kui paljud rühma lastest on teise koduse keelega. Me ei saa eeldada, et näiteks üleminevas rühmas, kus kõigil lastel on teine kodune keel, on aasta hiljem kõigi laste eesti keele oskus kodus kõneldava keele tasemel. Küll aga saame hinnata seda, mida oleme saavutanud. Lapsed tulevad endiselt rõõmsalt lasteaeda, tahavad õppida ja lasteaias on loodud neile eestikeelne keskkond.
Ülemineku tegelik väljakutse on hoopis täiskasvanute valmisolekus ja teadlikkuses. Nii õpetajate kui ka lastevanemate jaoks on see olnud harjumise, õppimise ja kohanemise aasta. Sellega on seotud kõik Eesti lasteaiad, sõltumata sellest, milline oli nende õppekeel enne eelmist aastat.
Õpetajatega arutledes oleme püüdnud märgata ja omavahel jagada ennekõike edulugusid sellest, kuidas last sel teekonnal parimal võimalikul moel toetada, sest usume, et positiivne viib edasi. Loomulikult on ka muresid, suurim neist professionaalsete õpetajate leidmine ja hoidmine. Eestikeelsele haridusele üleminekut alustasid paljud lasteaiad uute õpetajatega, kellest mitmed olid varem töötanud hoopis teisel elualal. Kuigi neil oli nõuetekohane keeleoskus ja suur tahe panustada, ei kujunenud iga katse edukaks. Õpetaja töö lasteaias on keerulisem, kui ehk esmapilgul tundub.
Kurvaks teeb ka mõni aeg tagasi loetud arvamus, et teise koduse keelega laps rühmas takistab eesti emakeelega laste arengut. Ma ei ole tuttav konkreetsete juhtumitega, aga olen seisukohal, et lapselt ei tohi võtta ära võimalust omandada eesti keele oskust seepärast, et täiskasvanul on hirm. Loomulikult ei tohi see tulla eesti emakeelega laste arvelt ja see on väljakutse lasteaiale. Tõsi küll, teise koduse keelega laps rühmaruumis vajab enam tähelepanu. Möödunud õppeaastal said lasteaiad, kus käivad mõne muu koduse keelega lapsed, üsna palju just rahalist toetust: meil oli võimalik tasuda õpetajale eesti keele tugiõppe eest ja õpetajad on saanud ennast varasemast enam koolitustel täiendada, samal ajal kui lasteaias asendab professionaalne asendusõpetaja (ASÕP).
Kuigi haridusest rääkides mõeldakse sageli esmalt koolile, on hariduse esimene aste lasteaed. Ka eestikeelne haridus algab lasteaiast ja lasteaial on oluline roll selles, et saame olla uhked oma kooliõpilaste haridustulemuste üle.
Mina olen tõeliselt uhke ja tänulik meie lasteaedade üle, kes on olnud veduriks eestikeelsele haridusele üleminekul ja selle esimese aasta koos kõigi rõõmude ja muredega üle elanud. Aitäh!