Ilmselt on igaüks, kes on pidanud jalakäijana Kristiine ristmikku ületama, kogenud segadust ja pettumust: kas seda tõesti ei saaks paremini lahendada? Tulika tänavalt Kristiine Keskusesse jõudmiseks peab jalakäija astuma autoteele lausa seitse korda ning enamikul juhtudel lootma, et foorituli lubab ületada. Kas see on linn, kus soovime elada? Linn, kus saadame lapse rahuliku südamega üksinda kooli või poodi?
Kas 11 sõidureaga Endla tänava lõik on tõesti vältimatu?
Kristiine ristmik on ühtaegu ebamugav nii jalakäijatele kui autojuhtidele. Tegemist on linna ühe suurima liiklussõlmega, ent olemasolev lahendus ei arvesta sisuliselt ühegi liikleja vajadustega.
Sõlmjaam, mis võiks ühendada kogu Tallinna
Kristiine ristmikku läbib iga päev tuhandeid inimesi. Siit möödub 14 linnaliini, 18 maakonnaliini ja kaks ööbussi, peagi lisandub ka Liivalaia tramm. Vaid 300 meetri kaugusel asub Lilleküla raudteepeatus, kust läbivad kõik rongid, mis suunduvad Balti jaama.
See on koht, kus võiks koonduda kogu Tallinna liikumise vereringe – rongid, trammid, bussid ja trollid. Sõlmjaam looks otseteed erinevate linnaosade vahel ja muudaks liikumise lihtsamaks nii kesklinna kui äärelinnade suunal. See on visioon, mis oleks võinud teoks saada juba Kristiine Keskuse rajamise ajal, kuid jäi toona ellu viimata.
Rongilt bussile – kiiremini edasi igas suunas
Täna peatuvad Lillekülas ainult läänesuunalised rongid, ent Kristiine sõlmjaama rajamisega kavandatakse peatused ka ida- ja edelasuunas liikuvatele rongidele. See tähendab, et tulevikus ei pea Raplast või Keilast tööle Ülemistesse sõites enam läbi Balti jaama minema – ümber istuda saab juba Kristiines.
Samuti muutub ümberistumine mugavamaks rongireisijatele, kes soovivad jätkata teekonda bussiga. Olen üks neist, kes elab raudteejaama lähedal ja tean, et rong on kiireim viis kesklinna jõudmiseks. Hommikuse tipptunni ajal võtab Pääskülast bussi või autoga kesklinna jõudmine umbes 40 minutit, rongiga aga kaks korda vähem. Võimalus sõita rongiga otse Kristiinesse ja sealt bussiga edasi loob atraktiivse alternatiivi tänastele ümberistumisvõimalustele.
Lahendus, mis arvestab ka autojuhtidega
Kristiine ristmiku kõik bussipeatused tuuakse keskuse ette, tee keskele, et tagada võimalikult sujuv liikumine. See teeb teekonna nii bussi kui ka poodi lühemaks ning kõrvaldab tänase probleemi, kus peatused on laiali ja ülekäigud ebamugavad.
Lahneduse juures saab kaaluda ka Sõpruse puiesteelt Tulika tänavale liikuvate bussiliinide suunamist Madara tänavale, et ka Kopli ja Pelguranna suunal liiklejad saaksid kasutada uut ümberistumispeatust. See lahendus võiks sobida ka autojuhtidele, kuna kaoks vajadus kesklinnast väljuval suunal reastuda parempoolsele rajale, ületades ühistranspordiraja, et pääseda Tulika tänavale, Mustamäe teele või Paldiski maanteele.
Sõlmjaam kiirendab liikumist mitte ainult Kesklinna, Põhja-Tallinna, Kristiine ja Haabersti suunal, vaid ka kaugemale – Kristiines peatuvad ka Rannamõisa tee maakonnaliinid. Rajatav Liivalaia trammitee võimaldab jätkata kiiret sõitu muust liiklusest eraldatud trammirajal otse südalinna.
Ühispilet, sõiduplaanid, uus veerem – valikuvõimalus auto kõrval
Teame, et pakkudes kiireid, mugavaid ja soodsaid ühendusi, võidame tagasi reisijaid, kelle jaoks tänane killustunud ühistranspordivõrk ei ole piisavalt usaldusväärne ega praktiline. Kristiine ümberistumispeatus, maakonnabusside liitumine, rongi ja trammi sidumine ühise linnapiiriülese piletiga, paremini ühituvad sõiduplaanid ja kaasaegne veerem – need on meie vastus sundautostumisele.
On selge, et kõik ei saa ega pea igapäevasest autosõidust loobuma – näiteks töö või liikumisraskuste tõttu –, kuid võimaldades teistel säästa aega, raha ja tervist, anname tänavaruumis ruumi neile, kes seda kõige enam vajavad, ning vähendame ummikuid kogu linnas.
Maris Sild: Kuidas muuta Kristiine ristmik kõigile mugavaks?