Reformierakond on võtnud eesmärgiks taaskehtestada ühetaoline maksusüsteem. Pärast uute maksutõusude jõustumist jääb vähemalt üks erand kehtima – pangad pääsevad üldisest tulumaksutõusust.

Viimase aja maksutõusud ei pruugi kõigile meeldida, kuid vähemalt taastame ühetaolise maksusüteemi – kõiki koheldakse võrdselt. Just sellist mantrat kordavad peaministripartei poliitikud. Näiteks majandusminister Erkki Keldo, riigikogu fraktsiooni esimees Õnne Pillak ja endine rahandusminister Mart Võrklaev.

Ometi näitab lähem vaatlus, et reformierakondlikus ühetaolisuses on olemas üks märkimisväärne erand – pangad.

Ei, see artikkel ei ole järjekordne nutulaul erakorralise pangamaksu puudumise üle! Asi on palju lihtsam ja nukram: Reformierakonna maksutõusud ei läbi isegi omaenda retoorilist testi.

Ühetaolisus – erandiga

Viimastel nädalatel on ohtralt kirutud juuli esimesel kuupäeval jõustunud käibemaksutõusu. Kuid sellele kriitikale vastavad Reformierakonna poliitikud julgelt, et maksusüsteem on vähemalt ühetaoline: käibemaksumäär tõusis peaaegu kõikidele kaupadele ja teenustele täpselt kaks protsendipunkti, ei mingeid erandeid või erinevat kohtlemist. Just ühetaolisus ja erandite puudumine on Reformierakonnale sõnades ülitähtis.

Pealtnäha kehtib sama ühetaolisuse põhimõte ka veidi vähem kui kuue kuu pärast jõustuva tulumaksutõusu kohta. Konkreetselt vaatame 18. juulil jõustuvat ja aastavahetusel rakenduvat „Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seadust“.

Praeguse koalitsiooni häältega 18. juunil vastu võetud seadusest selgub, et füüsiliste isikute tulumaks tõuseb 22%-lt 24%-le. Kaks protsendipunkti.

Juriidiliste isikute tulumaks ehk dividendide maksustamise määr tõuseb 22/78-lt 24/76-le – jällegi kaks protsendipunkti.

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise ehk ettevõtluskonto kasutajate maksumäär tõuseb 20%-lt 22%-le. Kaks protsendipunkti.

Ülim ühetaolisus, eks ju?

See võib ideoloogiliselt minusugusele astmelise tulumaksu toetajast sotsile raskesti seeditav olla, aga Reformierakonna deklareeritud väärtustega kõik on kooskõlas: kõigi tulumaks tõuseb täpselt kaks protsendipunkti, ei rohkem ega vähem. Ei mingeid astmeid või erandeid.

Kuid järgmisel aastal jääb samaks krediidiasutuste tulumaksu avansiliste maksete määr. Nii nagu käesoleval aastal, on see ka tuleval aastal 18%. Ning mis loom on krediidiasutuste avansiliste maksete maksumäär? See on kord kvartalis tasutav pankade avansiline tulumaks.

Teisisõnu: 2026. aastal tõuseb 2% küll füüsiliste isikute tulumaks, küll ettevõtluskontot kasutavate inimeste ettevõtlustulule rakenduv maksumäär, küll dividendide jaotamisel tasutav juriidiliste isikute tulumaksumäär. Kuid pankade kasumite pealt tasutav tulumaks ei muutu. Huvitav erand, eks ju?

Nii palju siis ühetaolisusest. Selgub, et see kehtib füüsilistele isikutele ja tavalistele ettevõtetele, kuid mitte pankadele. Pangad on Reformierakonna maailmas ühetaolistest maksutõusudest vähemalt tuleval aastal vabastatud.

Õnneks pole veel hilja ja viga saab veel parandada: kui peaministripartei tõesti hoolib ühetaolisest maksusüsteemist ning sellest, et maksutõusud oleksid kõigil samasugused, kõigil võrdsed, võib esitada riigikogu menetlusse lihtsa, paarist lausest koosneva eelnõu, millega tõstetaks tulumaksuseaduse § 4 lg 5 sätestatud maksumäära – krediidiasutuste avansiliste maksete maksumäära – 18% pealt 20%-le.

Rõhutan veel kord: selle artikli puhul pole tegemist üleskutsega kehtestada Eestis erakorraline pangamaks või kuidagimoodi „karistada“ panku. Mõistan, et praeguse valitsuse erakondadele selline lähenemine ideoloogiliselt kuidagi ei sobi.

Ainus asi, mida ma palun, on see, et Reformierakonna omaenda retoorika leiaks kajastust seadusandluses: kui maksutõus peab ülema ühesugune, ühetaoline, väljenduma kõigil samasuguses protsendipunktilises tõusus, siis olgu see selline.

Ka pankade puhul. Kui nii füüsilised kui ka juriidilised isikud ja ettevõtluskonto kasutajad hakkavad alates uuest aastast maksma kaks protsendipunkti rohkem tulumaksu, maksku need õnnetud kaks protsendipunkti lisaks ka pangad!

Pealegi tähendaks aastas ligi ühe miljardi euroni ulatuvate pankade kasumi puhul kahe protsendipunkti võrra tõusev avansiliste maksete maksumäär riigieelarvele 20 miljonit eurot lisaraha. Piisaks mõnegi väiksema sotsiaal– või haridusvaldkonna lisakulu katteks.

Mark Gerassimenko: Reformierakonna ühetaoline maksusüsteem on müüt. Pankade maksukoormus ei muutu