Tervishoid

Tehtud ja töös:

  • Lühemad ravijärjekorrad

    Eestis on solidaarne ravikindlustussüsteem, mis tähendab, et arstiabi peavad saama kõik abivajajad, sõltumata nende rahakoti paksusest. Kuid meie elanikkond vananeb ning ravikindlustusraha jääb paratamatult vähemaks. Selleks, et lühendada ravijärjekordi ja parandada arstiabi kättesaadavust tõime esimest korda valdkonda lisaraha. Viie aasta jooksul suunatakse tervishoidu sotsiaalmaksutuludele lisaks üle 300 miljoni euro.

  • Uued ja moodsad tervisekeskused

    Tugevad perearstid on Eesti tervishoiukorralduse alustala. Uued tervisekeskused võimaldavad neil teenuseid laiendada, sest perearstide ja -õdede kõrval hakkavad nendes tööle ka füsioterapeudid, koduõed, ämmaemandad ja teised vajalikud spetsialistid. Uute keskuste ehitamine on viimaste aegade suurim investeering Eesti tervishoiu taristusse. Esimesed keskused on alustanud Mustamäel ning Tapal.

  • Taskukohasemad retseptiravimid

    Suurte tervisekulude peamiseks põhjuseks on ravimite hinnad, eriti terav on mure olnud pensionäridel. Ligi kolmandik patsiente on jätnud retseptiravimi välja ostmata, sest neil pole selleks raha. Selleks, et neid kulusid vähendada, lõime 2018. aastast täiendava ravimihüvitise süsteemi: kui kulu retseptiravimitele ületab 100 euro piiri, võtab riik poole ravimi hinnast enda kanda. Kõik käib automaatselt ning sellest muudatusest võidab üle 100 000 inimese.

  • Hambaravihüvitis on tagasi

    Majanduskriisi aegadel jäid inimesed ilma hambaravihüvitisest, meie tõime selle tagasi. Riik hüvitab täiskasvanutele aastas kuni 40 euro ulatuses poole kokkulepitud hambaraviteenuse raviarvest. Seda teenust pakub Eestis juba enam kui 265 hambaravikabinetti ja võimalust on kasutanud üle 150 000 inimese. Lisaks on eakatel võimalik saada proteesihüvitist 260 euro ulatuses kolme aasta jooksul ning laste hambaravi on haigekassa partnerite juures endiselt tasuta.

  • 100 000 uut geenidoonorit

    Riigi toel alustas Geenivaramu 100 000 uue geeniproovi kogumisega. Nende põhjal koostatakse doonoritele individuaalsed geenikaardid, mis seostatakse tulevikus tervise infosüsteemiga. Ühelt poolt on geeniinfo hindamatu panus teadusesse, kuid teisalt annab see tulevikus võimaluse arstidel täpsemalt haigestumise ja ravimite kõrvaltoimete riske hinnata. Tänu sellele hoiame juba lähitulevikus ära haigusi, pikendame tervena elatud eluaastaid ning ravime inimesi paremini.

Soovitused:

Vaata, kas sinu hambaarsti juures saab kasutada hambaravihüvitist või leia arst, kelle juures saab.

Kui sul tekib tervisemure ja sa ei tea, kas peaksite pöörduma erakorralise meditsiini osakonda, perearsti poole või saab olukorra lahendada koduste vahenditega – küsi nõu perearsti nõuandeliinilt numbril 1220.

Tea oma õigusi! Ravijärjekorda tohib sind panna ainult siis, kui sinu tervislik seisund arsti aega oodates ei halvene. Muul juhul pead arsti vastuvõtule saama kohe!

Jaga infot!

Kirjuta tervise- ja tööministrile Riina Sikkutile!

Taskukohasemad retseptiravimid

Selle aasta algusest katab riik poole üle 100 euro maksvate retseptiravimite kulust. Üle 300 euro puhul aga juba 90% ning kõik see
käib automaatselt.

Hakka geenidoonoriks ja saa teada oma personaalsed terviseriskid!
  • Mine leheküljele
    geenidoonor.ee ja allkirjasta nõusolek.
  • Vali endale sobiv geeniproovi loovutamise koht. Proovi saad anda suuremates haiglates ja SYNLABi laborites üle Eesti.
  • Loovuta geeniproov. Selleks ei ole vaja aega broneerida, protseduur kestab mõne minuti ja on tasuta.