Juba seitsmendat aastat tähistavad sotsiaaldemokraatliku Naiskogu Kadri liikmed Lilli Suburgi päeva. Nõnda kogunetakse täna Arteri Kvartalis, kus on Suburgile ning teistele olulistele Eesti feministidele pühendatud mälestusmärgid, mille autoriks on Flo Kasearu. 1. august on Suburgi 185. sünniaastapäev.

Lilli Suburg (1841-1923) oli Eesti esimene feminist – kirjastaja ja kirjanik, kooli asutaja ja mõtleja. Lilli kutsus üles naisi tegutsema ja oma mõtetega ahju tagant välja tulema. „Suburg on kartmatu ja ühiskonda võrdsemaks muutva tegevusega meile suureks eeskujuks. Ta tegi asju, mida millest seni naised Eestis vaid unistasid. Soovime, et tänane päev aitaks meeles pidada ja ka täna esile tõsta eredaid Eesti naisi, nende tegemisi ja loomet,“ leiab naiskogu president Karin Paulus. Seega tahavad kadrid, et tänane päev oleks ametlikult pühendatud Lilli Suburgile ja võrdõiguslikkusele.

Lilli Suburg sündis Vändra kandis. Ta pidas eesti tüdrukutele mõeldud kooli esmalt Pärnus ja hiljem Viljandis. Tema õpilased on meenutanud teda armastuse ja lugupidamisega. Suburg jõudis olla ka Perno Postimehe uuendusmeelne toimetaja. 1887–1894 andis Lilli välja Eesti esimest naistele mõeldud ajakirja – Linda. See koondas huvitavaid ja võitluslikke mõtteavaldusi ning ilukirjanduslikke töid. Tema esimene raamat „Liina“ (1877), jutustus „Linda, rahva tütar“ (1900) ning paljud teised kirjutised kandsid eestluse ja emantsipatsiooni vaimu. Aastast 1899 elas ta Hoomulis ja 1923 suri lähedaste juures Valgas. Lilli Suburg on maetud Vändrasse.