Tallinna linnavalitsuse kasutatud rahvastikuprognoos ei arvesta Põhja-Tallinna uute elamuarenduste mahtu, sinna kolivaid uusi elanikke ega nende demograafilist profiili. Prognoos põhineb peamiselt praeguste elanike arvul ja sündimuskordajal. See võib olla statistiliselt adekvaatne lähenemine piirkonnas, kus rahvastik on stabiilne, kuid mitte Põhja-Tallinnas, kuhu on lähiaastateks kavandatud mitmeid suuri elamuarendusi.

Põhja-Tallinn on viimase kümnendi üks kiiremini kasvavaid piirkondi Tallinnas. Linnaosa elanike arv on selle ajaga kasvanud ligi 5000 inimese võrra. Lähiaastatel lisandub siia vähemalt 3700 uut korterit, Volta, Krulli, Manufaktuuri ja Noblessneri arendused on vaid mõned suuremad näited. See tähendab hinnanguliselt kuni 8000 uut elanikku, kellest märkimisväärne osa on noored pered.

Tallinna rahvastik kasvab juba aastaid eelkõige rände arvelt ning linna kolivad just pered, kellel on lapsed või kes planeerivad neid. Kui sellist dünaamikat koolivõrgu planeerimisel ignoreerida, siis ei ole tulemuseks mitte vastutustundlik juhtimine, vaid uue ja prognoositava probleemi teadlik kujundamine.

Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante väitis hiljuti “Terevisioonis”, et uued korterid linnaosas ei tähenda automaatselt uusi lapsi. Paratamatult tekib küsimus, et kes siis nendesse korteritesse elama asuvad, Põhja-Tallinna uusarenduste veebilehed reklaamivad mänguväljakuid ja kodulähedasi lasteaedu. Kes muu neid ikka kasutama hakkab kui mitte lapsed? Eeldada, et ulatuslik elamuarendus ei mõjuta koolivõrgu koormust, on lühinägelik.

Linnavalitsus viitab, et Põhja-Tallinnas on ka praegu palju vabu koolikohti. Arvuliselt on see tõsi, linnaosa koolides on kümneid vabu kohti esimestes klassides ja sadu põhikooli astmes, kuid need kohad ei paikne nendes koolides, kuhu pered oma lapsi panna soovivad. Kalamaja põhikool ja Gustav Adolfi gümnaasium on juba ülerahvastatud, samal ajal kui mitmes teises koolis on kohti üle. Põhjuseks nende koolide maine ja õppekvaliteet.

Tallinna kunstigümnaasium on olnud aastaid üks neist koolidest, mille maine ja õpitulemused ei ole paljude perede jaoks piisavad. Seetõttu ei vali paljud Põhja-Tallinnas elavad lapsevanemad seda kooli isegi siis, kui see on kodule kõige lähemal. On loomulik, et iga lapsevanem soovib oma lapsele parimat võimalikku haridust ning linnavalitsuse ülesanne on tagada, et kvaliteetne haridus oleks kättesaadav ka kodu lähedal.

Selle napi nädala jooksul, mil linnavalitsuse plaan on avalik olnud, on juba olnud kuulda, et Põhja-Tallinna pered kirjutavad end sisse kesklinna, et nende laps saaks minna sealsesse kooli ega peaks minema kehva mainega kodulähedasse kooli. See on selge sümptom süsteemist, mis ei tööta.

Linn loob ise ülerahvastatuse

Linnavalitsuse uus plaan ei lahenda, vaid aina süvendab probleeme. Selle asemel, et kasvatada Põhjatähe koolist järk-järgult tugev piirkonnakool, otsustati sisuliselt projekt lõpetada ning kool ebamäärastel põhjustel Lasnamäele kolida. Samal ajal surutakse Karjamaa 18 hoonesse rohkem õpilasi, kui see koolimaja tegelikult mahutab.

Karjamaa koolimaja on projekteeritud umbes 650 õpilasele. Sügisest peaks seal aga õppima üle 730 lapse ehk Tallinna Avatud kooli ligi 532 õpilast ning Kalamaja põhikooli vanem aste. Kante on öelnud, et vajadusel saab Tallinna linnavalitsus Põhja-Tallinnasse koolikohti juurde luua justkui nipsust. Selline olukord tähendab suure tõenäosusega osalist õppimist teises vahetuses, ajutiselt moodulites olemist või klasside paisumisi suuremaks kui üks õpetaja reaalselt hallata suudab. Lahendused, mis ei ole ühegi lapse ega õpetaja jaoks mõistlikud ega jätkusuutlikud.

Lisaks muudetakse Pelgulinna gümnaasium põhikooliks ning mitmed koolid kolivad ühest majast teise. Linn nimetab seda koolivõrgu korrastamiseks, kuid paljude perede jaoks tähendab see hoopis ebakindlust ja kodulähedase koolikoha kadumist. See on järjekordne näide sellest, et Tallinna linnavalitsuse peresõbralikkus jääb pelgalt poliitiliste loosungite tasemele.

Põhja-Tallinn vajab tulevikku vaatavat koolivõrku

Kõige paradoksaalsem on aga see, et uue plaaniga saab Tallinn vähem koolikohti oluliselt kallima hinnaga.

Eelmise plaani järgi oleks Põhja-Tallinnasse loodud kokku 890 uut koolikohta umbes 40 miljoni euroga. Uue plaani järgi jääb juurde vaid 240 kohta, kuid investeeringute maht on peaaegu sama. See tähendab, et ühe koolikoha hind tõuseb umbes 45 000 eurolt enam kui 120 000 euroni. Sellist tulemust on raske nimetada heaks finantsjuhtimiseks.

Põhja-Tallinn ei ole kahanev linnaosa, vaid kiiresti kasvav piirkond, kuhu kolivad noored pered ja kus nõudlus kvaliteetse hariduse järele kasvab lähiaastatel veelgi.

Koolivõrku ei saa planeerida ainult tänase päeva statistikast lähtudes. Seda tuleb teha ettevaatavalt, arvestades linnaosa arenemist, rännet ja kogukonna tegelikke vajadusi.

Kui linnavalitsus ignoreerib neid tegureid, tekib olukord, kus koolikohtade puudus jõuab meieni mõne aasta pärast veelgi teravamalt ja siis tuleb hakata probleemi lahendama kiirustades ning palju kallimalt.