Loodan, et Riigikontrolli audit toob lisaks maa peale toomisele ka päriselt maale – nii otsustajaid, ressursse, aga ka elanikke.
Riigikontroll avaldas äsja auditi regionaalarengu juhtimisest Kagu-Eesti näitel. Aruandest jooksevad välja olulised tähelepanekud, miks see pole õnnestunud. Muidugi võiksimegi teha üldistuse, käega lüüa ning öelda, et regionaalpoliitika ei toimigi. Kuid usun, et Riigikontrolli eesmärk oli pöörata tähelepanu ning tõugata meid mõtlema lahendustele, sest faktidest lähtuv nending on karm: „Kagu-Eesti mahajäämus ülejäänud Eestist nii rahvastiku- kui majandusarengu mitmete näitajate osas püsib.“
Aga valitsus ja ministeeriumid ei tohiks võtta auditis sõnastatut mingi paratamatu nähtusena.
Kõige suurem mure seisneb selles, et see, mis tehakse, ei ole piisav. Strateegia on küll loodud, kuid meetmed ei ole valitud probleemide, vaid pigem ministeeriumite võimaluste järgi. Lisaks puuduvad eesmärkide mõõdikud ning piisav ressurss, et olemasolevaid väljakutseid lahendada. Lusikaga merd ühest kohast teise ei kanna.
Regionaalpoliitika on erinevate valdkondade ja ministeeriumite poliitika. Seda ei saagi teha vaid läbi regionaalministeeriumi meetmete. Peame lähenema nii nagu riigikaitsele – ka regionaalpoliitika peab olema laiapindne. Peame muutma suhtumist. Sellest rääkis kirglikult ERR-i Põlva- ja Võrumaa korrespondent Mirjam Mõttus sotsiaaldemokraatide üldkogul. Mõttust parafraseerides – kui meil on suhtumine, et elu piirkondades on meie jaoks probleem ning mitte võimalus, siis ei muutugi midagi.
Regionaalpoliitika edu sõltub suhtumisest, mida väljendab iga valitsuses või ministeeriumis tehtud otsus. Kui neid otsuseid ei lasta läbi regionaalpoliitika prisma, siis pole mõtetki oodata ning ametnikke süüdistada, et poliitika või strateegiad ei toimi. Regionaalministrina sai valitsuses küll selle suhtumise kallal töötatud korralikult, kuid voolu pööramine jões ei ole kahjuks lihtsate ülesannete killast.
Aga usun, et muutused on võimalikud ning regionaalpoliitika samuti. Toonane valitsus, kuhu mul oli au kuuluda, tegi näiteks otsuse, et kõikidest Euroopa Liidu rahastatavatest ettevõtlusvahenditest jõuab vähemalt 40% rahast nö kuldsest ringist välja. See on mäekõrgune vahe võrreldes eelmise perioodiga, kus protsent oli… 10! Olulisele otsusele järgnes oluline muutus, see oli võimalik.
350 miljonit eurot Ida-Virumaa üleminekufondi tõi Ida-Virumaale palju häid ettevõtmisi ning tegusaid ettevõtteid – selle tulemusel aga ka töökohti, nõudlust teenuste järgi, põhjuse tulla või jääda maakonda.
Praegu toimuvad Euroopa Liidu uue perioodi läbirääkimised ning kaalul on väga suur hulk raha, mis annab võimaluse teha ka regionaalpoliitikat. Loodan, et audit toob lisaks maa peale toomisele ka päriselt maale – nii otsustajaid, ressursse, aga ka elanikke. Kui me ei tegele regionaalpoliitikaga, siis saame seda ühel päeval tunda ka julgeolekus, toiduga varustatuses. Aga me vähendame ka mitmekesisust ettevõtluses ning elukeskkonna loomisel.