Põhjusi ei ole vaja kaugelt otsida: Euroopa Liidus kehtivad süsinikukaubanduse reeglid teevad põlevkivielektri oluliselt kallimaks.
Samas on kvoodikaubandus miski, mida me ei saa Eesti tasemel mõjutada. Nimelt enamik teisi Euroopa Liidu riike on jõudnud oma investeeringutega vähemsaastavasse energiasse nii kaugele, et kvoodisüsteemist täielik loobumine oleks nende jaoks kahjumlik. Seetõttu hõlmavad ka praegu Euroopa Komisjonis arutlusel olevad ettepanekud süsinikuturu reformimiseks ennekõike peenhäälestust. Süsteem muutub paindlikumaks, kuid see ei kao kuhugi.
See aga tähendab, et põlevkivielektri lubajad peaksid enne muutma kogu ELi poliitikat, mille õnnestumisse on äärmiselt raske uskuda.
Seetõttu vastab tõele peaministrierakonna argument, et taastuvenergia on praegustes turutingimustes kõige odavam. Vähemalt siis, kui ilmastikuolud on soodsad.
Põlevkivi ei ole aga õige täiesti maha kanda. Vastupidi, olemasolevad Narva põlevkiviplokid tagavad juba praegu enam-vähem ennustatava hinnaga elektrit siis, kui tuule- ja päikeseenergia pakkumisest jääb puudu. Põlevkivist ei pea tootma elektrit kogu aeg. Päikesepaistelisel suvepäeval või tuulise sügisilma korral ei peagi seda tegema, kui küllaldane taastuvenergia pakub nullilähedast elektrihinda. Kuid juhitavate võimsuste tagamiseks, näiteks tuulevaikse ilmaga, on mõistlik toota puudujääv elekter olemasolevates põlevkivijaamades, selle omahind on küll kõrge, kuid ennustatav.
Peame eelistama kodumaist energiat
Miks rõhutan põlevkivienergia hinna ennustatavust? Seda põhjusel, et valitsuse praegune plaan − tiputarbimise katmine pea täies mahus kavandatavate gaasijaamade arvelt − peidab endas riske, mida meil ei ole mõistlik võtta. Riske, mida igal juhul kannab tarbija.
Nimelt ei toodeta Eestis maagaasi. Biogaasi tootmismahud küll kasvavad, kuid neist kaugeltki ei piisa praegusegi gaasitarbimise katmiseks. Enamiku vajaminevast gaasist impordime maailmaturult. See aga tähendab, et suurendades sõltuvust imporditud gaasist, suurendame ebakindlust, hinna kõikumist ja isegi tarnehäirete riski.
Sõda USA ja Iraani vahel on selle ilmekaks näiteks: võrreldes veebruari lõpuga ehk ajaga vahetult enne konflikti algust, on gaasi hind Euroopas etaloniks oleval Hollandi börsil tõusnud ligi 70% − 30 eurolt MWh kohta 50 eurole. Ning sõja kõige pingelisemal hetkel ulatus börsihind 60 euroni MWh eest ehk oli võrreldes sõja-eelse ajaga kahekordne.
Veelgi suurem gaasihindade tõus leidis aset siis, kui Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Paraku aga tähendab gaasihinna tõus maailmaturul ühe euro võrra, et sellest toodetav elekter kallineb kahe euro võrra, kui uskuda Alexela energiakaubanduse juhi Kalvi Nõu sõnu.
Sel põhjusel koosneb sotsiaaldemokraatide hiljuti välja käidud energeetikaplaan kahest peamisest osast.
Esiteks peame soodustama taastuvenergia tootmise suurendamist, toetades uute võimsuste ehitust. Kusjuures ei pea kogu täiendav tuuleenergia tulema maismaalt − terviklik tuuleenergia areng eeldab lisaks päikesejaamadele ja maismaatuulele ka meretuuleparki. Seda nii seetõttu, et avamerel on tuulevaikseid perioode vähem ja seega meretuulepark pääseb suurema osa ajast turule. Kuid ka seetõttu, et avamerel ehitatavad tuulikud segavad inimesi palju vähem kui maismaatuulepargid. Sellegi asjaoluga tuleb arvestada.
Ühtlasi tuleb tagada, et need kogukonnad, kelle kodude lähedusse kerkivad maismaatuulikud, saaksid õiglase hüvitise nii soodsamate elektrilepingute kui adekvaatse talumistasu näol.
Teiseks aga tuleb tagada varustuskindlus ja ennustatav energiahind ka siis, kui taastuvenergiast jääb väheks. Selleks toetame Narva jaamade põlevkiviplokkide töökorras hoidmist vähemalt 2040. aastani. Milleks panustada reservvõimsustena ainult uutele gaasijaamadele ja sõltuda maailmaturu keerdkäikudest, kui meil on põlevkivijaamad juba olemas? Nende töökorras hoidmine võib osutuda odavamaks kui pakutud mahus uute gaasijaamade ehitamine. Ning olgem ausad, mõlemad on ju fossiilkütused − ega Katari või USA gaas “roheline” ole. Teiseks hoiame nii ka meie kohalikku tööjõudu.
Loomulikult tuleb lisaks arendada salvestusvõimsusi, olgu akuparkide või miks ka mitte vesisalvesti näol. Meie põhimõte on aga selge: ärgem suurendagem sõltuvust välismaisest gaasist, vaid eelistagem kodumaist energiat.
Taastuvenergia tootmise suurendamine ja salvestus tagavad keskeltläbi soodsama hinnaga elektri ja suurendavad nende tundide arvu, kui elekter on odav. Tipukoormuse katmiseks hoiame aga kauem rivis olemasolevaid põlevkivijaamu. Taastuvenergiat ja põlevkivielektrit ei pea vastandama − nad saavad üksteist täiendada, kui tegutseme nutikalt. Tulemuseks saame keskeltläbi odavama ja ennustatavama elektrihinna.
