Ei saa eitada, et USA president ja ka tema poolt ametisse nimetatud kõrged ametiisikud on selgelt väljendanud huvi liita Gröönimaa USAga ning pole välistanud, et selleks kasutatakse ka jõudu.

Kahtlematult on enamikule võimatu ette kujutada, et üks NATO liitlane kasutaks teise NATO liitlase vastu jõudu. Selles osas nõustun Taani peaministriga, et pärast seda oleks Põhja-Atlandi alliansist üldse keeruline rääkida. Aga samas me ei saa ignoreerida tõsiasja, et ka varem on ajaloos seda ette tulnud.
Näiteks 1940. aastal, kartes, et Prantsusmaa laevastik satub Natsi-Saksamaa kontrolli alla, nõudis Ühendkuningriik, et Prantsusmaa mereväe alused läheksid Briti mereväe koosseisu või viidaks Euroopast ära Briti ja USA sadamatesse või siis lastaks lihtsalt põhja, et natsid neid Ühendkuningriigi vastu ei saaks kasutada.
Kui nendele nõudmistele ei allutud, siis kasutas Briti merevägi Prantsuse mereväe vastu jõudu. Prantsuse laevade pihta avati tuli, mitu alust uputati, üle tuhande Prantsuse mereväelase sai surma. Seda vaatamata sellele, et Prantsusmaa ja Inglismaa olid lähedased liitlased.
Paraku hindas Ühendkuningriik toona, et enda julgeoleku tagamiseks on liitlase vägede vastu jõu kasutamine paratamatu ja möödapääsmatu. Mõistagi on Eesti valitsus antud küsimuses Taanile solidaarsust väljendanud ja sellega liitub ka valdav enamus riigikogust.

Raimond Kaljulaid: Enamikule on võimatu ette kujutada, et üks NATO liitlane kasutaks teise liitlase vastu jõudu