Hiljuti rääkis üks sõber sellest kogemusest muigega. Aga tegelikult peitub selles naljas midagi palju tõsisemat. Naiste läbipõlemisest rääkides mõtleme tavaliselt tööle – tähtaegadele, pingele ja vastutusele. Paljude naiste jaoks algab väsimus aga hoopis kodus. Kui tööpäev lõpeb, algab teine vahetus: söök, pesu, laste õppimine ja järgmise päeva korraldamine.

Lisaks nähtavale tööle on olemas ka teine, sageli märkamata jääv koormus – pereelu organiseerimine. Keegi peab meeles pidama lapsevanemate koosolekuid, arsti aegu ja trenniplaane, suhtlema õpetajatega, ostma kingitusi ja hoidma koos pere nädalagraafikut. Sageli langeb see vastutus just emale. Just see pidev organiseerimine ja vastutamine väsitab. Kui üks inimene kannab suuremat osa pere igapäevasest vastutusest, muutub väsimus ajapikku püsivaks.

Hiljutine Praxise uuring annab sellele ka numbrilise mõõtme. Eesti naised kulutavad tasustamata hooletööle – toidu valmistamisele, koristamisele, laste eest hoolitsemisele ja pereelu korraldamisele – keskmiselt üle kolme tunni päevas. Mehed umbes tunni vähem. See tund päevas tähendab aasta peale sadu tunde, mis kogunevad õhtutesse, nädalavahetustesse ja puhkepäevadesse. Kui sellele tööle panna rahaline väärtus, ulatub tasustamata hooletöö panus Eesti majandusse miljarditesse eurodesse aastas. Kuid kõige olulisem küsimus ei ole tegelikult raha, vaid aeg ja koormus. Oluline on siiski öelda: see ei ole süüdistus meestele. Enamik mehi hoolib oma perest ja tahab olla hea partner ja isa. Küsimus on pigem harjumustes ja rollides, mis on kujunenud aastate jooksul. Kui üks inimene on olnud pereelu peamine korraldaja, on teistel lihtne seda märkamata võtta.

Aga ühiskond on muutunud. Naised on täna tööturul sama aktiivsed kui mehed. Kui tööelu on muutunud võrdsemaks, peab tasapisi muutuma ka kodune elu. Mitte ainult õiguse pärast, vaid pere enda heaolu pärast – pere, kus vastutus on jagatud, on ka rahulikum ja tugevam.