Laste absoluutne vaesus on ühe aastaga kahekordistunud. Täna elab Eestis 11 800 last, kellel puudub sageli võimalus isegi esmavajaduste rahuldamiseks. See tähendab, et igas klassis istub vähemalt üks laps, kes tuleb kooli tühja kõhuga või kelle vanemad peavad valima, kas katta kodused arved või kindlustada lapsele korralik toidukord. Sellises olukorras rääkida koolitoidu omaosaluse tõstmisest ei kõla mitte parendusena, vaid tundetuna nende perede suhtes, kes juba täna igapäevaselt ots otsaga kokku püüavad tulla.

Koolilõuna ei ole mugavus. See on osa lapsi toetavast turvavõrgust, mis aitab hoida ära olukorra, kus lapse tervis, areng ja võimalused ei sõltuks vaid pere sissetulekust. Kui riik või omavalitsus tõstab omaosalust, tähendab see paratamatult, et mõni laps jääb lihtsalt ilma. Seda ei saa pidada õiglasemaks ega targemaks ühiskondlikuks valikuks.

Kvaliteetne koolitoit on tõepoolest eesmärk. Uus toitlustusmäärus on suunatud tervislikuma toidulaua poole ning see on samm õiges suunas. Ent kui tahame, et need eesmärgid päriselt ellu jõuaksid, tuleb tunnistada ka takistusi. Kokkade ettevalmistus, tugisüsteemid ja eelarved ei ole tänases seisus piisavad, et uusi nõudeid ühtlaselt täita.

Samuti on probleemiks see, et riigihangete tingimused ei ole sageli piisavalt realistlikud ega läbimõeldud. Tellijate teadlikkus sellest, mida kvaliteetse koolitoidu pakkumine tegelikult eeldab, jääb tihti napiks. Tulemuseks on hanked, mis ei pruugi arvestada kohaliku kogukonna ega laste parimate vajadustega. Probleem ei ole selles, et lõuna on tasuta – probleem on selles, et riik ja omavalitsused ei ole andnud koolidele piisavalt vahendeid ega teadmisi, et kvaliteeti järjekindlalt tagada.

Solidaarsus ei tähenda pelgalt loosungit, vaid ühiskondlikku otsust seista nende eest, kellel on kõige raskem. Ligipääsetavad teenused – tasuta koolitoit, huviharidus ja kooli lisategevused – on kõige mõjusam viis laste ja perede toimetulekut tugevdada. Kui need muutuvad tasulisemaks, suureneb ebavõrdsus nii koolis kui ühiskonnas laiemalt.

Eesti lapsed väärivad võrdset stardipositsiooni. Tasuta ja kvaliteetne koolitoit ei ole kingitus, vaid õiglane põhimõte, mis annab igale lapsele võimaluse kasvada tervena ja keskenduda õppimisele. Peaksime seda koos kaitsma, mitte õõnestama.