Rahandusminister Jürgen Ligi andis mõista, et toidukäibemaksu langetamise rahvaalgatus on rumalus, heites varju üle 80 000 allkirja kogunud ettepanekule.
„Põhiseadus lubab inimestel olla rumalad, aga valitsusel mitte,“ kuulutas rahandusminister Jürgen Ligi tänasel valitsuse pressikonverentsil. See oli vastus Eesti läbi aegade suurimale rahvaalgatusele, mille eesmärk on vähendada toiduainete käibemaksu. Seda on toetanud üle 80 000 inimese. Näib, et Ligi hinnangul on nad rumalad.
See pole enam lihtsalt vale toon. See on sügavalt üleolev suhtumine inimestesse, kes igapäevaselt rabelevad hinnatõusude, ebastabiilse tööturu ja kasvavate elamiskuludega. Üleolek vaevast, mida paljud Eesti pered igapäevaselt kannavad.
Toiduainete käibemaksu langetamine ei ole imerohi, kuid see on oluline leevendusmeede – eriti madalama sissetulekuga inimestele ja suurtele peredele. Selle mõju on märgatav just nende jaoks, kelle sissetulekust moodustab toidukorv kõige suurema osa.
Soome valitsus teatas hiljuti, et nad plaanivad vähendada toidu käibemaksu 0,5% võrra niigi madalamalt 14%-lt ning on koostöös kaupmeestega jõudnud kokkulepeteni, et hinnad päriselt langevad. Neil on olemas analüüsid, prognoosid ja partnerlus.
Tõmbas värske regionaal- ja põllumajandusministergi oma eelkäija Piret Hartmani juhtimisel tellitud uuringule pidurit. Arvan, et siin on vaid valitsuse pime usk ja rahandusministri isiklikud tunded. Ei arvutusi, ei koostööd. Vaid dogma.
Kas tõesti usupõhine riigijuhtimine on see, kuhu me tahame jõuda?
Kui Reformierakond midagi hästi oskab, siis minevikku kinni jääda. Just nagu on märkinud Madis Toomsalu – olevik vajab teistsugust lähenemist, aga meie majanduspoliitiline mõtlemine on jäänud toppama ajastusse, kus keskklass oli tugev, sisetarbimine stabiilne ja hinnatase talutav.
Täna on olukord teine. Eesti keskklass vaesub. Kui sisetarbimine kahaneb, siis ei kaota mitte ainult tarbijad – kaotavad ka poed, teenusepakkujad, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Kui toidukorv muutub kättesaamatuks, siis see ei ole pelgalt sotsiaalne probleem, vaid majanduslik risk.
Toidukäibemaksu langetamine ei lahenda seda kriisi üksi, aga see aitab. Ning veel olulisem – see on sõnum, et riik ei ole rahvast unustanud.
Reformierakonna majandusloogikas puudub arusaam, et keskklassi vaesumine ei ole ainult sotsiaalne probleem, vaid otsene oht majanduskasvule. Ja kui kunagi olid nende prioriteediks korras riigirahandus, siis nüüd paistab, et just need põhimõtted on mugavalt unustatud.
Valitsus vähendab maksukoormust neil, kes abi ei vaja, samal ajal kui eelarve vajub üha sügavamasse miinusesse. See ei ole majanduslik vastutustundlikkus – see on poliitiline silmakirjalikkus ja lühinägelikkus.
Me ei vaja rohkem sõnu inimestelt, kes ise ei pea vaid allahindluste riiulite vahel valima. Me vajame poliitikat, mis peegeldab tänast elu, mitte eilset ideoloogiat.
Reili Rand: Ligi sõnad olid üleolevad. Toidukaupade käibemaksu langetamine oleks oluline sõnum