Sotsiaaldemokraadid hääletasid eile õhtul riigikogus 2022. aasta riigieelarve kinnitamise vastu, kuna eelarve ei toeta Eesti pikaajalist arengut ning regionaalse ebavõrdsuse vähendamise asemel hoopis võimendab piirkondlikke erisusi.

„Eelarve on valitsuse kõige olulisem instrument, mis peaks suunama meid Eesti pikaajaliste eesmärkide täitmise ja valitsuse enda sõnastatud prioriteetide täitmise poole. Tegelikult ei tee ta kumbagi. See  ei ole riigireform, kui meil on maapiirkondades politseinikke vähem või kui mõne riigiasutuse uksed on vähem lahti. Kärped sisejulgeolekus tulevad meie kõigi turvalisuse arvel,“ ütles sotsiaaldemokraatide nimel kõnelenud Riina Sikkut.

Eesti pikaajaline areng tugineb Sikkuti sõnul meie tarkusele ja tarkadele noortele. Paraku hariduskulud ei suurene ja koalitsioon vaatas mööda opositsiooni tehtud õpetajate palgatõusu ettepanekutest. „Südametunnistuseta ja alatu käik oli huvihariduse toetuse kärpimine nelja miljoni euro võrra, mis puudutab valusamalt maapiirkondade lapsi ja ka omavalitsusi, mis peavad nüüd rohkem pingutama. See on üks vigadest, mis kahjustab Eesti arengut,“ rääkis Sikkut.

Kahetusväärselt ei leidnud toetust ka sotsiaaldemokraatide ettepanek tõsta toimetulekupiiri. „Toimetulekupiir püsib 150 euro juures, mis  hinnatõusu tingimustes ei ole kaugeltki piisav. Toimetulekupiiri tõstmine ei käi meie riigile üle jõu, see on ühtlasi ka hea tahte ja empaatia küsimus. Valitsuse liikmed ütlevad kõrgete energiahindade puhul inimestele, et  pöörduge omavalitsuste poole ja võtke toimetulekutoetust, aga eelarves toetuse saajate prognoositav arv ja summa hoopis vähenevad võrreldes selle aastaga,“ rääkis Sikkut.

Sikkut sõnul kannatab eelarve ka läbipaistmatuse ja salastatuse all. „Ja nii ongi, et peaminister loeb lehest, et prügikastid ja avalikud WC-d kaovad maanteede äärest. Ka riigikogu liikmetel peaks see info olema, sest kuidas saab riigikogu eelarvet vastu võtta, teadmata oma otsuse tagajärg,“ lisas ta.