Riigikogu liige ning endine tervise- ja tööminister Riina Sikkut kirjutab Eesti Päevalehes, et Kaja Kallas jätkab vaktsineeritutele eeliste lubamisega vana liini: hõigatakse välja kõlav loosung, ent selle sisustamisel lohistatakse jalgu.
Peaminister Kaja Kallas on korduvat hoiatanud, mõne jaoks vast ka ähvardanud, et sügisel pääsevad avalikele üritustele ja meelt lahutama vaid vaktsineeritud. Kui see pole üks neist kommunikatiivsetest nõksudest (suve ärajäämist ju veel mäletame) või alternatiivsetest võtetest, kuidas inimesi vaktsineerima saada, siis oleme küll mingis lõputus küünlapäevas.
Eelmise valitsuse ajal juba nägime, kuidas koolid justkui ei ole kinni minemas, aga järgneval päeval tuli ikkagi otsus, et tuleb minna distantsõppele. Maskikandmist puudutav kommunikatsioon oli eriti vastuoluline ja lõppes soovitusliku maskikohustusega. Uus valitsus, vanad kombed – Kaja Kallas on riigikogus korduvalt kinnitanud, et riik ei hakka erasektorile ette kirjutama, kas ja keda teenindada tuleb. Siis tuli juunikuine üllatus, et suurürituste puhul tuleb immuunsust tõestada või test teha. Nüüd siis sügiseks vaktsineeritute eelistamise plaan. Aga mis see plaan on, ei avaldata muidugi kellelegi. Nii nagu avalikkus ootab põnevusega, kes on see salajane veendav presidendikandidaat.
Peaministri valge raamat ei öelnud midagi selle kohta, kuidas toimib ühiskond olukorras, kus osa inimesi on vaktsineeritud ja osa vaktsineerimata. Sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku ka selle peale mõelda. Aga nüüd oleme olukorras, kus vaktsineerimine on igaühe oma vastutus ja vaktsineerimata teatrisse ei tundu sügisel pääsevat. Tundub lihtne lugu. Aga ei ole ju. Lastel, kel huviringid kaugemal, on ilmselt ka vaktsineerimisvõimalus kodust kaugemal. Aga kui laps suve jooksul vaktsineerima ei jõua, kas siis klassiga teatrikülastusel jäävad koju need lapsed, kes vaktsineeritud ei ole? Või tuleb neil maksta klassijuhatajale lisaks bussirahale ja piletirahale ka testiraha?
Maksudebati asemel tuleks anda hoogu vaktsineerimisele
Samamoodi loen üllatusega pealkirju à la koolijuhid ei oska öelda, kui paljud nende õpetajad on vaktsineeritud. Muidugi ei oska. Nad ei oska ka öelda, kui paljudel nende õpetajatest on olnud vähidiagnoos või vaimse tervise mured või vaktsineeritus gripi vastu, sest need on delikaatsed terviseandmed, mida koolijuht ei tea ja koondtabeleid ei koosta. Kas me oleme ühiskonnana otsustanud, et koroonaviirust puudutav terviseinfo ei käi olemasolevate reeglite alla ja on üldiselt avalik?
Kõige rohkem on kahju, et lastakse juba teine suvi raisku. Praegu tuleb hooga vaktsineerida. Eesti vaktsineerimisega hõlmatus on Euroopa Liidus juba viimaste seas, trend on seejuures langev. Uskumatu, kuidas paljud riigid jõuavad sügiseks rohkem kui 90 protsendilise hõlmatuseni, aga me maadleme 70 protsendiga ja võime alla jääda.
Selle asemel, et valmistuda viiruse kolmandaks laineks ja panna vaktsineerimisele uus hoog sisse, toimub mitte kuhugi viiv maksudebatt ja hoiatused vaktsineerimata inimestele sügisel suletavate uste kohta. Muidugi ei soovi keegi üldisi piiranguid, aga soovitused stiilis “vaktsineerimata inimesed istugu kodus” ei ole ka rakendatavad. Endiselt on selgusetu, kes võib inimese immuunsustõendit küsida, kuidas seda infot kasutada, kas ja millistele teenustele saab ligipääsu piirata, miks ei piisa maskikandmisest ja teistest usaldusmeetmetest vaktsineerimata inimeste puhul, kuidas tervislikel põhjustel vaktsineerimata inimesed oma staatust tõendavad, kas piirata saab ka laste ligipääsu, kas sellised piirangud vähendavad nakkuse levikut kui koolis ja tööl ja toidupoes ikka käiakse jne? Valitsusel on väga suur vabadus kriisi lahendamisel ja viirusel leviku tõkestamisel erinevaid meetmeid rakendada, aga need võiksid vähemalt olla arusaadavad, loogilised ja ette teada.
Andrus Ansipi värvikas intervjuu tõi avalikkuse ette kriisijuhtimisega rahulolematuse ka peaministri enda erakonnas. Aga endine peaminister ütles väga õigesti välja selle, kuidas teised riigid sh Soome ilmselt sügisel käituvad – vaatavad nakatumist ja panevad piiri kinni. Valitsus plaanib hoida ühiskonna lahti, luua eelised vaktsineeritutele ja jälgida tähtsama mõõdikuna haiglate koormust, aga kui rahvusvahelise võrdluse ja reisijate liikumise puhul reageeritakse endiselt nakatumisnäitajatele, siis saame reisimispiirangud ja majandusliku kahju kätte ikkagi. Nii et tuleb ikkagi see ELi tipuriikide pea sajaprotsendiline vaktsineerimisega hõlmatus saavutada.
Riina Sikkut Kaja Kallase valitsuse toimetulemisest viirusega: kurb, et juba teine suvi läheb raisku