Postimees küsis: Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas laupäeval, et määrab kaheksale Euroopa riigile täiendavad tollimaksud karistuseks õppustel osalemise eest Gröönimaal. Kas Euroopa Liit peaks sellele vastama omapoolsete tollidega?

Kui läbirääkimised ja muud võimalused de-eskaleerimiseks ei anna tulemust, siis peab Euroopa Liit olema valmis omapoolsed tollid kehtestama. USA väljapressimine – madalamad tollimaksud Gröönimaa vastu – on erakordne ning vastukäik on õigustatud. Samas peaks vastus olema pigem terav ja proportsionaalne, selgelt ka tagasipööratav.

ELil on juba eeltöö tehtud – eelmise USA-poolse tariifidega ähvardamise järel pandi kokku vastuspakett USAle, mis hõlmas kaupu teksadest ja viskist sojaubadeni. Selle paketi jõustumine lükati pool aastat edasi ja peaks rakenduma veebruari alguses. Ettevalmistused selle paketi jõustumiseks või karmimad USA-suunalised kaubandusmeetmed peavad valmis olema ning EL peaks suutma näidata usutavalt üksmeelsust nende rakendamiseks. Kuna Trumpi plaanid võivad ootamatuid pöördeid võtta, siis loodetavasti õnnestub leida viis kaubandussõja vältimiseks.

Kaubandussõda ei ole Euroopa huvides ja me seda ei võida. Esiteks ägavad eurooplased energiakriisi ajal alguse saanud kiire hindade tõusu käes ning kaubandussõjaga paratamatult hoogu saav hinnatõus tekitab siseriiklikke muresid ja muudab ühtsuse hoidmise keerulisemaks. Ja teisalt ei maksa teha nii, nagu valitsus, kes alustas hasartmängumaksuga võistlust veebikasiinodele madalama maksumäära pakkumise nimel, teades, et Malta või Kariibi mere saarte taluvuspiir on madalamal kui meil ja me ei saa seda vähempakkumist võita. Samamoodi ei saa ELi kehtestada suurt ja ilusat tuhandeprotsendist maksumäära, kuid USA presidendi jaoks ei pruugi lage olemas olla.

ELi tuleviku jaoks on tähtis strateegilise autonoomia suurendamine, USAst sõltuvuse vähendamine, uute partnerite leidmine, sirge seljaga oma väärtuste hoidmine ja valmisolek demokraatiat kaitsta.  Sellel teel võib olla vaja ajutiselt vastuseks tollimaksude kehtestamine, et vältida karistamatust, aga see ei saa olla esimene valik või ainuke käik.