Tööjõumaksudel on majandusmõju, tarbimismaksud on regressiivsed, dividendide tulumaksumäära tõstmine teeb varsti dividendi Eestis võtmise kallimaks kui naaberriikides. Seda me ju kõik teame, aga sellegipoolest otsustas valitsus tõsta maksumäärasid, nii et IMF pidi nentima, et määrade edasine tõstmine ei pruugi oodatud laekumist tuua. Kitsas baas, kõrged määrad ja kõigi ühtmoodi maksustamise põhimõtted ei ole kooskõlas ekspertide soovitustega ega ole sotsiaaldemokraatide meelest Eesti jaoks õiglased.

Sotside 2023. aasta valimiste programmis oli astmeline tulumaks. Peale maksuküüru kaotamist on selle rakendamine lihtne ja loogiline järgmine samm, mis võimaldaks väiksema palga teenijate maksukoormust langetada ja vähendada palgasurvet tööandjatele.

Kinnisvaramaksu kohta sotsid positsiooni ei kujundanud, aga järgmiste valmiste vaates tuleb maksupoliitiline debatt kahtlemata sisulisem ja tulisem, nii et kõik erakonnad peavad oma seisukoha ütlema. Seni on kõik välja hüüdnud, ole sa opositsioonis või koalitsioonis – ei mingit kinnisvaramaksu, mõned lisavad, et pöörame hoopis automaksu tagasi. See on lühinägelik ja populistlik. Maamaksule sarnase kinnisvaramaksu kehtestamine tuleks sisuliselt läbi vaielda. Aga nagu automaksu puhul on õiguskantsler välja toonud, et maks ei tohi olla kujundatud nii, et autot liikumiseks vaja ja, olgu paljulapseline pere või puudega eakas, peab autost loobuma, siis sama kehtib ka kodu kohta. Juba praegu on kodu kättesaadavus kerkinud teravalt nii regionaalpoliitikas kui sündimusdebatis, nii et maks ei saa olla taas kõigile ja ühtmoodi.

Mina toetan kinnisvaramaksu rakendamist Eestis, aga keskmine kodu oleks muidugi maksuvaba. Arenguseire Keskus analüüsis mõned aastat tagasi maksusüsteemi tulevikukindlust ning tegi ka esialgsed arvutused kinnisvaramaksu kohta. Sealjuures oli kinnisvara mediaanväärtus leibkonna kohta maksuvaba – sellises suuruses lävend jätaks üle 90% leibkondadest puutumata (paljudel puudub kinnisvara). Analüüs järeldas ka, et kinnisvara kui maksubaas on üks kõige tulevikukindlamaid, seda ei saa varjata ega riigist välja viia.

Lisaks olukorras, kus on lisandunud me jaoks ettenähtavas tulevikus püsivalt kaitsekulude kasv 2% SKPlt rohkem kui 5%ni, siis mida me kaitseme – kaitseme nende inimeste vara, kel vara on. Ja sellelt panustamine on ka õiglane. Selle asemel ronime ELi tippu käibemaksumääraga, nii et kasvab ilmselt toimetulekutoetuse kulu, et inimesed jaksaksid maksu maksta(!), ning järjest kogub populaarsust elutähtsate kaupade käibemaksumäära langetamise mõte.

Kinnisvaramaksu saab rakendada nii, et ta on progressiivne ja tulevikukindel. Eesti konkurentsieeliseks võiks jääda maksude tasumise lihtsus ja tagastamise kiirus mitte ekspertide soovitustele vastupidiselt vara maksustamisest keeldumine ja tarbimis- ja tööjõumaksudega tipu poole rühkimine.

Riina Sikkut: toetan kinnisvaramaksu, kodu jäägu maksuvabaks