Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus võttis eile õhtul toimunud koosolekul vastu poliitilise avalduse seoses värske majandusprognoosiga, mis on aluseks valitsusele uue aasta riigieelarve ja riigieelarve strateegia kokkupanekuks. Kahjuks on valitsuse väljahõigatud sõnumid riigieelarve „kordategemisest“ populistlikud ning need ei peegeldu värskes majandusprognoosis.
SDE juhatuse avaldus 26. augustil 2025:
Reformierakond on kaotanud võime Eesti riigirahandust vastutustundlikult juhtida. Peaministri ja rahandusministri väljaöeldud sõnumid, et raha on üle ja valitsusel on võimalik vähendada riigieelarve tulusid, on populistlikud ja lähtuvad soovist Reformierakonna madalat reitingut parandada. Pöörame tähelepanu asjaolule, et aasta esimese poole suurem maksulaekumine on ajutine ja eelnes tulu- ja käibemaksutõusudele.
2026. aastal suurenevad riigikaitsekulud üle 700 miljoni euro. Samal ajal kasvab eelarve puudujääk 4 protsendile ehk ligi 2 miljardi euroni. Siia lisanduvad palgatõusud ning teised eelarve läbirääkimistel tehtavad kuluotsused. Peaministri väide, et eelarve on korras, ei vasta tõele ning sellel on püsivad ja karmid tagajärjed kogu ühiskonnale. Püsikulude nagu palgad ja pensionid katmine laenuraha arvelt suurendab majandusprognoosi järgi järgmise nelja aastaga võlakoormust veerandi võrra, 31,4 protsendini.
Valitsuse plaan jätta julgeolekumaksust alles vaid käibemaksu tõus asetab riigikaitse koorma aina raskemalt madalapalgaliste ja keskmise Eesti pere õlgadele. Samal ajal kõige rikkamate maksukoormus väheneb.
Samas oleme kahekümne aastaga jõudnud Euroopa tippu varanduslikus ebavõrdsuses, kus 10% inimestest omab kogu Eestis olevast varast 59%. Varade liiga suur kontsentreerumine vähendab keskklassi, see omakorda sisetarbimist, mistõttu väheneb ettevõtete võimekus tootearenduseks ja ekspordiks. IMFi ja OECD andmeil pidurdab ebavõrdsuse liiga suur kasv majanduskasvu, kuna haridusele ja tervishoiule ligipääsu halvenemine vähendab inimese efektiivsust tööturul.
Hoiatame, et korrast ära riigieelarve viib suurte kärbeteni, mis tähendab põhiteenuste – haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, vähendamist. Teisisõnu toob see kaasa inimeste omaosaluse suurenemise. Kasvavad kulud tervishoiule ja haridusele võimendavad veelgi regressiivse maksupoliitika mõju keskmise pere toimetulekule ehk maksukoormus langeb järjest enam madala ja keskmise palga teenijate õlule.
Kutsume valitsust üles loobuma vastutustundetust ja populistlikust eelarvepoliitikast. Ebavõrdsuse pidev suurendamine, püsikulude katmine järjest suurema laenurahaga, teeb Eesti vaeseks ja pidurdab majanduskasvu.