Fotol: SDE volikogu esimees Eiki Nestor
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu kinnitas täna vastu võetud poliitilise avalduses, et kärpepoliitika valinud peaminister Kaja Kallas on ühiskonna ootusi petnud.
Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsioon toetas jaanuaris Kaja Kallasele peaministri volituste andmist, rõhutades, et uus valitsus peab seisma selle eest, et kriisi raskused ei jääks kõige nõrgemate kanda. Riigieelarve strateegia kinnitamine näitas, et Kaja Kallase tegelik mõtteviis ei erine eelmiste Reformierakonna juhtide omast: jätkuvalt on komakohad eelarvepositsioonis ja laenukoormuses olulisemad, kui kõige nõrgemate toimetulek ja riigi varasemad lubadused.
Reformierakonna pika valitsemisaja tagajärjena kasvas Eestis sissetulekute ebavõrdsus ja ääremaastumine. Me jõudsime eelmise kriisi järel Euroopa Liidu kõige ebavõrdsemate riikide sekka. Sotsiaaldemokraadid viisid oma viieaastase valitsemisperioodi jooksul ellu mitmeid sotsiaal-, tervise-, haridus- ja regionaalpoliitilisi reforme, mis võimaldas tuntavalt ebavõrdsust vähendada. Näiteks kahanes laste absoluutne vaesus kolm korda. Tänu sellele oleme koroonakriisis ühiskonnana palju paremini vastu pidanud. Praegune kriis on aga sotsiaalset ja piirkondlikku ebavõrdsust taas võimendanud ning toonud teravalt esile pikalt vindunud probleeme, olgu selleks vaimse tervise teenuste kättesaamatus, töölepinguta töötajate sotsiaalkaitse puudulikkus, hariduse tugispetsialistide vähesus või meditsiiniõdede nappus. Ühelegi neist muredest ei näi valitsus lahendusi otsivat.
Kriis ei saa olla põhjenduseks riigi sõnamurdjalikule käitumisele. Kärpepoliitika on osutunud peaministri erakonnale olulisemaks kui varasemad kokkulepped, et õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike, päästjate ja sotsiaaltöötajate palgad peavad tõusma kiiremini kui riigi keskmine palk. Huvihariduse raha kärpimine tähendab, et arve kriisi mõjude eest esitatakse lastele ja maapiirkondadele ehk nendele, kel on kriisis niigi keeruline toime tulla. Eriti küüniline on sundida õpetajaid valima nende endi napi palgatõusu ja laste tuleviku vahel.
Kriisist ei ole võimalik ennast välja kärpida. Eesti vajab positiivset plaani, kuidas ühiskonda tugevamaks ja solidaarsemaks ehitada.