Sotsiaalminister Karmen Joller vastab täna riigikogus sotsiaaldemokraatide arupärimisele, mis käsitleb kriitilist seisu erihoolekandes, mille tõttu on paljud vaimupuudega ja psüühikahäiretega inimesed ning nende lähedased  jäänud vajaliku abita.

„Alarahastatud erihoolekanne on sügavas kriisis. Suur puudus on teenuskohtadest, mida oma kodudes ootab üle 1000 inimese – järjekordade pikkus ulatub 14 kuust 53 kuuni. Erihoolekandes töötavad  tegevusjuhendajad on langenud palgavaesusse ja tööga ülekoormatud. Küsime ministrilt, mida kavatseb riik teha vaimupuudega ja psüühikahäiretega inimeste õiguste tagamise ja neile vajalike teenuste pakkumise nimel,” ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt. 

Küti sõnul on seaduse järgi erihoolekandeteenuste kättesaadavuse tagamine riigi kohustus. “Riik ei tohi jätta oma kohustusi omavalitsuste ja perede kanda ega seada ohtu inimeste turvalisust. Osa abivajajaid on ohtlikud nii endale kui teistele,” lisas ta.

Sotsiaaldemokraadid uurivad ministrilt, mida on kavas järjekordade lühendamiseks ette võtta ning kas ja kui palju tõusevad uuel aastal erihoolekande töötajate  palgad. 

2026. aasta riigieelarve annab erihoolekandele juurde kõigest 4,5 miljonit eurot, millest Küti sõnul ei piisa isegi “tulekahju kustutamiseks,” sest rahavajadus on kümme korda suurem. Sotsiaaldemokraadid tegid eelarvele muudatusettepaneku, mis eraldab erihoolekandes valitseva kriisi leevendamiseks 30 miljonit lisaeurot.