Sotsiaaldemokraatide juhtkond kohtus Soome sotsiaaldemokraatide esimehe Antti Lindtmani ja aseesimehe Nasima Razmyariga ning parlamendi rahanduskomisjoni liikme Joona Räsäneniga. Kohtumise eesmärgiks oli vahetada kogemusi, kuidas riigieelarve õigele rajale saada.

Mõlemal pool Soome lahte on riigid väljakutse ees, kuidas riigirahandus korda saada. Viimastel aastatel on kiiresti suurenenud laenukoormus nii Eestis kui Soomes. Soome erakonnad on teinud seaduse tasandil kokkulepe laenukoormuse vähendamiseks. Eesti Panga endine president pakkus välja sarnase idee Eestis. Visiidil kohtusid sotsiaaldemokraadid Soome riigi võlakoormuse vähendamiseks erakondadeülese kokkuleppe välja töötanud Joona Räsaneniga, kes andis protsessist täpsema ülevaate.

“Soomes on riigivõlg kasvanud just parempoolse valitsuse juhtimisel. Isegi valitsus ise tunnistab, et puudujääk, mille ta endast pärast 2027. aasta kevadel toimuvaid parlamendivalimisi maha jätab, on suurem kui see, mis ametisse asudes päriti. Kiirelt kasvanud riigivõla tõttu on erakonnad nüüd teinud kokkuleppe, millega Soome kohustub järgima Euroopa Liidu uuendatud eelarvereegleid. See on ka omamoodi “tarbijakaitse” valijatele –  valimiste ajal ei saa enam kõike kokku lubada, vaid peab keskenduma lahendustele. Lahendusi, kuidas eelarvereegleid täita, saab iga erakond endale sobivalt välja pakkuda. Lõplikud otsused teeb juba järgmine valitsus,“ selgitas Soome parlamendi rahanduskomisjoni liige Joona Räsänen.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut tuletas meelde, et sotsiaaldemokraadid on soovinud sarnast kokkulepet ka Eestis, ent teiste erakondade puhul seda tahet pole.

„Eestis on Reformierakond riigieelarve käest lasknud. Reitingu nimel on ära kulutatud kõik ja veel rohkemgi. Isamaal puuduvad sisulised lahendused ja kahetsusväärselt pole tahet erakondadeülest kokkulepet sõlmida,“ sõnas Sikkut.  „Soome parlamendierakonnad on aga otsustanud lähiaastatel parandada riigieelarve seisu 8-11 miljardi euro võrra. Valimiste eel toimubki siis neil erakondadevaheline debatt, kuidas see eesmärk saavutada. Riigimehelik ja aus oleks samalaadselt ka Eestis toimetada, et valijad teaksid, mida üks või teine valik valimistel kaasa toob,“ ütles Sikkut.