Täna tutvustasid sotsiaaldemokraadid oma valimisprogrammi üht keskset osa – taskukohaste kodude kava, mis keskendub kolmele peamisele suunale: planeeringute kiirendamisele, olemasoleva elamufondi renoveerimise toetamisele ning uute üürikodude turule toomisele koostöös erasektoriga.

Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea ja sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna juht Madle Lippus rõhutas, et eluasemeprobleem on kriitiline: „Tallinna Strateegiakeskuse tellimusel läbi viidud uuring toob esile murettekitava tõsiasja – vaid iga viies Tallinnas müüdud korter on taskukohase hinnaga. Eluaseme hind on viimase kümnendi jooksul kasvanud ligi 200%, muutes kodu paljudele pealinna peredele kättesaamatuks.“

Lippus märkis, et arusaadavalt lisab planeeringute venimine oma osa kinnisvarahinnale. „Nõustume arendajatega, et kiirem ja tõhusam menetlus aitab kinnisvaraturul hinnasurvet leevendada. Oleme planeeringute kiirendamise kaudu saavutanud juba märkimisväärse tulemuse – planeeringuotsuste arv on kolmekordistunud võrreldes 2022. aastaga. Ehituslubade menetlusaega oleme viimastel aastatel lühendanud 70% võrra, muutes kogu protsessi oluliselt tõhusamaks ja prognoositavamaks. Meie siht on, et ükski planeeringu menetlus ei kestaks üle kolme aasta. See on siiski baashügieen – tegelikult saame teha veel enam, et pealinnas oleks soodsaid ja kvaliteetseid elamispindu.“

Endine taristuminister ja Tallinna abilinnapea Vladimir Svet viitas lisaks Tallinna uuringule ka hiljutisele Kliimaministeeriumi tellitud analüüsile, mis näitab, et suurlinnades on kodude taskukohasus järsult langenud. Samal ajal on odavamates piirkondades elamispind valdavalt ajale jalgu jäänud ning koormatud suurte kommunaalkuludega.

Sellest tuleneb Sveti sõnul ka vajadus aina enam tegelda juba olemasoleva elamufondi renoveerimisega: „Vähem kindlustatud piirkondades renoveeritakse vähem kui mujal. See toob kaasa nõiaringi – renoveerimata majadesse koonduvad vaesemad inimesed, kelle kulud kasvavad ja elutingimused halvenevad. Tagajärjeks on sotsiaalhoolekande koormuse suurenemine ja ühiskonna kihistumise süvenemine. Meie ettepanek on, et linn võtaks enda kanda renoveerimiskulud nende eest, kes seda ise kanda ei suuda. See on strateegiline ja pikaajaline investeering, mis vähendab kodukulusid, parandab inimeste elujärge ning kasvatab linna üldist jõukust.“

„Sageli ei kujutata ettegi, kui mahukas ja aeganõudev on näiteks 200 korteriga maja renoveerimine – see on keeruline ettevõtmine, mille koordineerimine käib korteriühistute juhtkondadel üle jõu. Seetõttu tuleb luua linna renoveerimisagentuur või muu sarnane struktuur, mis võtaks ühistutelt üle kõige keerulisema paberimajanduse ja juhtimistöö. Eeskuju leiame Rakverest, Võrust ja Ida-Virumaalt (v.a Narva), kus sellised lahendused on juba aidanud renoveerimisprotsesse käivitada,“ lisas Svet.

Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski kirjeldas plaani kolmandat osa, mille kaudu tuuakse koostöös erasektoriga igal aastal turule taskukohaseid üürimaju. „Lisaks planeeringute tõhustamisele ja olemasoleva elamufondi renoveerimise toetamisele on vaja luua uus lähenemine üürikodude rajamisel,” sõnas ta.

„Arendajatega peetud aruteludest on selgunud, et korteri lõpphinnast moodustab ligikaudu viiendiku maa maksumus ja planeeringute menetlemisajaga seotud kulud. Kui linn eraldaks arenduseks maa ja viiks projekti ehitusloani, looks see eeldused, et valmiva elamu üürihind jääks ligikaudu 80% tasemele turuhinnast. Selleks on kavas luua linnaettevõte, mis viib arendused ehitusvalmidusse ja kaasab seejärel erainvestorid – ainult linnaeelarve vahenditest ei ole plaani võimalik ellu viia. Erainvestoritele pakub see lahendus mõõdukat, kuid stabiilset tootlust ning madala riskiga pikaajalist investeerimisvõimalust.“ Linnapea lisas, et kõik projektid peavad toimuma turulähedastel ja läbipaistvatel tingimustel.

Ossinovski kinnitas, et tegemist ei ole katsega astuda konkurentsi erasektori müügituruga, vaid strateegilise sammuga tuua üürisektorisse taskukohasemaid eluasemeid.

Ossinovski sõnul tuleb ka üürimajade kasutustingimused kujundada läbimõeldult: „Ühe võimalusena on kaalumisel 5 + 5 mudel, mis annaks kriteeriumid täitnud elanikele kodu viieks aastaks koos võimalusega üürisuhet pikendada. Üürikodu on mõeldud eelkõige esimeseks eluasemeks Tallinnas. Näiteks noored pered saavad üürikodus alustada iseseisvat elu ning perioodi lõppedes juba soetada päris oma kodu.“ Sotsiaaldemokraadid näevad taskukohaste üürikodude peamise sihtrühmana kuni keskmist palka teenivaid spetsialiste (õpetajad, päästjad, õed jt) ja noori peresid, kelle jaoks peavad Tallinnas olema tagatud kättesaadavad, kvaliteetsed ja turvalised kodud.