Terviseminister Riina Sikkut allkirjastas magustatud jookide maksu seaduse eelnõu, et vähendada rohke suhkrusisalduse ja magusainetega jookide tarbimist. Koosmõjus teiste tegevustega aitab see kaasa mitmete haiguste ja terviseriskide vähendamisele elanikkonnas, näiteks aitab see ohjata murettekitavat ülekaalulisuse levikut eestlaste hulgas. Ühtlasi on eesmärk motiveerida tootjaid jookides suhkru ja magusainete kogust vähendama.

„Olukorda vaadates on vaja võidelda ülekaalulisuse probleemiga – liigse kehakaaluga noori on juba kolm korda rohkem kui 20 aastat tagasi. Magustatud jookide maks üksi mõistagi probleemi ei lahenda, kuid see on üks viis, kuidas lapsi kui hinnatundlikku gruppi suunata tervislikemate valikute juurde,“ ütles terviseminister Riina Sikkut.

Tervise Arengu Instituudi 2022. aasta Eesti õpilaste kasvu uuringu andmetel oli esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilastest 31% ülemäärase kehakaaluga. Liigse kehakaaluga on iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Probleemi süvenemist ilmestavad Eesti 11-, 13- ja 15-aastaste kooliõpilaste tervisekäitumise 2022. aasta uuringu andmed, mille järgi oli 2002. aastal ülekaalulisi õpilasi 6%, 2022. aastal aga juba 20%. Sageli jääb lapseea ülekaal püsima – enamik rasvunud lastest on ka täiskasvanueas rasvunud.

„Magusad joogid ei tekita söögiga sarnast täiskõhutunnet – seetõttu ei teadvustata pahatihti ka nendest saadud energiat. Sellest tulenevalt ei tehta ka vajalikke muudatusi valikutes toidulaual. See omakorda võib muuhulgas viia üleliigse kehakaaluni ning ülekaalust tingitud tervisehädadeni,“ ütles Tervise Arengu Instituudi toitumise valdkonna juht Janne Lauk.

Teadusuuringutele tuginedes on tõestatud, et lisaks kehakaalu suurendamisele tõstab magustatud jookide liigtarvitamine krooniliste haiguste riski ning kahjustab hambaid. Magustatud jookide liigset tarbimist seostatakse ühtlasi südame-veresoonkonnahaiguste, 2. tüüpi diabeedi ning teatud vähitüüpidega.

„Oluline on luua keskkond, kus tervist toetavad valikuid on lihtne teha ning need on kõigile kättesaadavad. Teisalt on oluline piirata selliste toodete kättesaadavust, mille ülemäärasel tarbimisel suureneb tervisenäitajate halvenemise risk. Magustatud jookide maksustamine on kindlasti üks oluline samm tervist toetavama keskkonna loomise suunas,“ lisas Lauk.

Tervisekäitumist mõjutavad maksud on kasvav trend ning toitumise osas on kõige enam levinud just magustatud jookide maksud – selline maks on tänaseks kehtestatud enam kui 100 riigis, näiteks Soomes, Lätis, Belgias, Prantsusmaal, Suurbritannias, Itaalias, Poolas, Hollandis ja Portugalis.

Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste järgi peaks tarbijakäitumise mõjutamiseks magustatud jookidele rakendatav maksumäär tõstma toote hinda tarbijale vähemalt 20%.

Maksustada kavandatakse joogid, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta ja/või millele on lisatud magusainet. Maksumäär sõltub sellest, kui palju suhkrut sisaldab ja kas kasutatakse magusaineid. Maksust on vabastatud osad tooted, näiteks piim ja piimatooted, naturaalsed mahlad.

Maks on astmeline, et motiveerida tootjaid suhkru kogust ja magusainete kasutamist joogis vähendama ning suunata inimesi kõrge suhkrusisaldusega jookide hinnatõusuga eelistama väiksema suhkrusisaldusega ja magusaineteta jooke. Tootjatel on seega võimalus joogiretseptide muutmisel vähendada enda maksukoormust ning selleks on planeeritud ka maksu kehtestamine ülemineku ajaga.

Lisaks võimaldab maks koguda riigieelarvesse vajalikke vahendeid. Kuna peamine eesmärk on maksustatud toodete tootmise ja tarbimise vähendamine, siis võib eeldada, et riigieelarvesse kogutav maksutulu hakkab aastatega vähenema.