Sotsiaaldemokraat Tanel Kiik kritiseeris täna riigikogu kõnetoolist valitsuse algatatud töölepingu seaduse muudatusi, mis näevad ette ülemineku ebakindlatele töölepingutele ja kõikuvale palgale.

„Valitsuse plaani kohaselt võib edaspidi töölepingus fikseerida vaid 10 töötundi nädalas, mida saab suurendada kuni 40 tunnini. Sellised juhupalga lepingud lükkavad kogu majandusliku riski töötaja õlgadele. Kui inimese sissetulek neljakordselt kõigub, siis pole tal võimalik maksta eluasemelaenu, planeerida pere-eelarvet ega tagada igapäevast toimetulekut,“ märkis Kiik.

„Juhupalga lepingud vähendavad oluliselt ka töötajate sotsiaalseid garantiisid, sest haigus- ja töötushüvitised, vanemahüvitis ning pension sõltuvad otseselt varasemast sissetulekust. Lisaks ei tule sellise lepingu sõlminud osakoormusega töötajale maksta lisatasu ületunnitöö eest,“ tõdes Kiik.

Veel tõi Kiik välja, et veel mõni kuu tagasi väitis valitsus, et muudatus on suunatud üksnes konkreetsetele sihtrühmadele –  tudengitele, pensionäridele, vähenenud töövõimega inimestele. Paljudele neist võib paindlikum töökord ka päriselt sobida. Nüüd aga soovitakse uut  töölepingu vormi laiendada kõigile töötajatele, mida ei ole tööturu osapooltega kokku lepitud, lisas Kiik.

Tema sõnul tahab Reformierakonna ja Eesti 200 valitsus jõuga läbi suruda seadust, mis halvendab kümnete tuhandete inimeste igapäevaelu, kindlustunnet ja sissetulekut.

„Sotsiaaldemokraadid nõuavad töölepingu seaduse eelnõu tagasi võtmist ning sotsiaaldialoogi taastamist tööandjate ja ametiühingutega. Meie töötajad väärivad õiglast, mitte juhuslikku palka,“ kinnitas Kiik.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo vastas täna parlamendis sotsiaaldemokraatide arupärimisele, mis käsitles kavandatavaid töölepingu seaduse muudatusi.