Valitsusel tuleb kiiresti reageerida ning suunata tervishoidu lisaraha ja vaadata üle ka praegune töökorraldus, et parandada psühhiaatrilise abi kättesaadavust. Eesti elanike vaimse tervise hoidmine ja toetamine peab olema kogu riigi prioriteet, mitte ainult tervisevaldkonna mure.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Tanel Kiik küsis täna riigikogu infotunnis peaministrilt, kuidas kavatseb valitsus tagada inimestele vaimse tervise teenuste kättesaadavuse. Olukorras, kus Tervisekassal napib vahendeid, et isegi lastele ja noorukitele psühhiaatrilist abi pakkuda, on see süsteemne kriis, mis nõuab poliitilist otsustavust ja kiiret tegutsemist. Eesti seisab silmitsi üha süveneva vaimse tervise kriisiga ning sellele on tähelepanu pööranud ka mitmed Eesti tipparstid, näiteks tunnustatud lastepsühhiaater dr Anne Kleinberg ja äsja Aasta Arstiks valitud Eesti Perearstide Seltsi juht dr Elle-Mall Sadrak.
“Laste ja noorte vaimse tervise mured kasvavad, eriarsti vastuvõtule pääsemine venib teadmatusse aega ning üha rohkem peresid seisab silmitsi olukorraga, kus abi saamine sõltub rahakotist, mitte vajadusest. See ei ole enam üksikute inimeste probleem, vaid süsteemne kriis, mis nõuab poliitilist otsustavust ja kiiret tegutsemist,” ütles Tanel Kiik.
Kiik lisas, et valitsusel tuleb kiiresti reageerida ning suunata tervishoidu lisaraha ja vaadata üle ka praegune töökorraldus. “Eesti elanike vaimse tervise hoidmine ja toetamine peab olema kogu riigi prioriteet, mitte ainult tervisevaldkonna mure. See tähendab nii ennetusse panustamist, varajast märkamist kui õigeaegset ja kättesaadavat ravi. Ükski inimene, eriti laps ei tohi jääda vajaliku abita,” rõhutas Kiik.
“Praeguse valitsuse jutt, et pole selge, kus tervishoius raha kulub ning seetõttu pole võimalik ka valdkonda lisaraha suunata, on vale. Oleme Euroopa Liidu keskmisest selgelt madalama tervishoiukuluga riik ning jääme kaugele maha Põhjamaadest. Samal ajal on inimeste omaosalus kasvanud juba veerandini kõigist ravikuludest, mida on selgelt liiga palju. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul peaks see jääma alla 15 protsendi.”
Riigikogu liikme sõnul on vaimse tervise valdkonnas on inimeste omaosalus tihti veel märksa suurem. “Riik koolitab küll üha enam psühhiaatreid, psühholooge ja vaimse tervise õdesid, kuid suur osa neist töötab erasektoris, sest Tervisekassa hinnakiri on ajale jalgu jäänud. Seetõttu olemegi olukorras, kus vaimse tervise abi on kiirelt kättesaadav ainult neile, kes suudavad selle eest ise maksta. Solidaarne tervishoid peab aga olema vajaduspõhine, mitte sõltuma perekonna rahakotist.”