Sotsiaaldemokraadid toetavad kliimaseadust juhul kui Eesti ei tagane senistest keskkonnaeesmärkidest ning nende saavutamine käib realistlikus tempos.

Sotsiaaldemokraatide hinnangul on riigikogus kliimaseaduse aruteluga võimalik edasi minna vaid juhul, kui:

-valitsusliit loobub Eesti seniste keskkonnaeesmärkide vähendamisest;

-sektoritele seatakse seaduses selged ja realistlikud eesmärgid;

-nähakse ette tugi kliimamuutustega kohanemiseks.

Sotsiaaldemokraadid kujundasid oma seisukoha pärast ettevõtjate ja keskkonnaühenduste ärakuulamist.  “Valitsuse pakutud kliimakindla majanduse eelnõus on seatud Eestile väiksemad saaste vähendamise eesmärgid kui Euroopa Liidus kokku lepitud. Samuti taganetakse eelnõuga Eestis juba kehtivatest kliimaeesmärkidest! Näiteks on Eesti 2035 strateegia eesmärkidest taganetud lausa viiendiku võrra,” ütles riigikogu keskkonnakomisjoni liige Tiit Maran.

Sotsiaaldemokraatide hinnangul tuleb kliimaseaduses taastada selged sektoripõhised eesmärgid, nagu olid algses eelnõus. “Praegu on seaduseelnõusse jäänud üldine, 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärk, ent sellest üksi ei piisa kui pole paigas, milline on transpordi, hoonete, energeetika, tööstuse ja teised suure heitega valdkonnade panus üldeesmärgile jõudmiseks,” rõhutas Maran.

Kõige keerulisemates sektorites ei ole võimalik heidet vähendada üleöö. Transpordis tähendab see muuhulgas pikaajalisi investeeringuid ühistransporti, raudteesse, laadimistaristusse ja sõidukipargi uuenemisse. Tööstuses ja energeetikas tehakse investeeringuid, mille eluiga ulatub aastakümnetesse. “Kui ettevõtjad ja avalik sektor ei tea täna, millise eesmärgini tuleb erinevatel aastatel jõuda, siis pole võimalik kogu Eesti saastet vähendada 50 protsendi võrra (!) vaid kümne aastaga ehk perioodil 2040- 2050. Just selliselt on aga hetkel valitsuse pakutud seaduseelnõu kokku pandud. Niimoodi eesmärke seades on nende täitmine võimatu või halvab mitmeid ettevõtlussektoreid. Nii et sellisel kujul on praegune kliimaseadus Eestile tulevikus lausa kahjulik,” seletas Maran.

Sotsiaaldemokraatide hinnangul peab kliimaseadus seetõttu määrama lisaks üldisele kliimaneutraalsuse eesmärgile ka peamiste sektorite mõõdetavad vaheeesmärgid. Nii on võimalik hinnata, kas Eesti liigub 2050. aasta eesmärgi saavutamiseks vajalikus tempos ning teha investeeringud ajal, mil neid saab teha kavandatult ja mõistliku kuluga, mitte hiljem kiirkorras.