Sotsiaaldemokraatide fraktsioon andis tänasel riigikogu istungil üle käibemaksuseaduse eelnõu, millega langetatakse toasooja käibemaksumäär 24 protsendilt 9 protsendile. 

Riigikogu majanduskomisjoni liige Jaak Aab rõhutas käibemaksuseaduse eelnõu üleandmisel, et kulutused toasoojale on  inimestele sundkulu, millele pole alternatiive. “Külm talv on suurendanud küttearveid veelgi. Hinnatõus mõjutab eriti tugevalt madalama sissetulekuga inimesi, lastega peresid ning pensionäre, kelle eelarvest moodustavad talvised küttekulud märkimisväärse osa.  Eriti valusalt tunnetavad küttearvete kerkimist Tarbja, Märja, Libatse ja sadade teiste väikeste alevike elanikud, kus inimese sissetulek on tihti keskmisest madalam, ent küttearve keskmisest tublisti suurem,” sõnas Jaak Aab.

Lisaks rõhutas Aab, et kõnealuste soojaarvete puhul ei kehti käibemaksuerisuste vastaste suurim mure, justkui käibemaksu langetamise mõju ei jõuaks tarbijani ja teenuseosutaja paneb vahe endale taskusse. “Siin seda ohtu ei ole, sest kaugkütte hinnad kooskõlastab konkurentsiamet kindla metoodika alusel.”

Sotsiaaldemokraadid tuletasid eelnõu üleandmisel meelde, et käibemaks on regressiivse mõjuga maks – madalama sissetulekuga leibkonnad kulutavad suurema osa oma sissetulekust just käibemaksule. Esimeses tuludetsiilis ehk kõige väiksema sissetulekuga inimestel on käibemaksu osakaal sissetulekus 17,7 protsenti, samas jõukaimas ehk kümnendas detsiilis üle kahe korra väiksem 7,8 protsenti. Üldiselt mõjutabki käibemaks enim just keskmisest väiksemate tuludega leibkondi, sest just nendel moodustavad sundkulud, sh kulud soojusenergiale suurima osa nende sissetulekutest.

Euroopa Liidu statistika kinnitab ka, et Eesti inimesed kulutavad gaasile, elektrile ja soojusenergiale palju rohkem kui euroliidus keskmiselt – Eestis moodustavad kulud energiale 8,2 protsenti, EL-is keskmisel 4,6 protsenti kogukuludest.