Tasub tõsiselt võtta neid eelhoiatusi, mida Isamaa oma valitsemisstiili kohta kohalikul tasandil praegu annab.
Isamaa juhitud Viljandi linnavalitsus keelas ära vikerkaarevärvilise kanga lahti rullimise Pride’i kuu puhul. Selline näebki välja konservatiivne ja inimeste vabadusi piirav Eesti, mille poole Isamaa meid kogu riigis koos Keskerakonna ja EKREga tüürida tahab.
Alles ütles Tallinna abilinnapea Riina Solman, et Isamaa pole kunagi LGBT+-inimesi kiusanud, vaid nemad kiusavat hoopis kogu aeg Isamaad. Tasub meenutada, et Pride’ile ja vähemuste õigustele toetuse avaldamise keelas ära välisministrina tänane Isamaa esimees Reinsalu. Samuti oli see Solman rahvastikuministrina, kes muutis kooselupaaridele nimevahetuse keerulisemaks.
Vabadusi austav ja vähemuste õiguste eest rahumeelselt seisev vikerkaarevärvilise kanga lahti rullimise sündmus on aga Viljandi isamaalaste arvates samuti keeldu väärt. Kes nendes episoodides ikkagi keda kiusab?
Põhjenduseks toodi, et LGBT+-õigused pole peresõbralikud ja ei ole Viljandi kogukonna liikmete ootustega kooskõlas. See on selge sõnum, et osad Eesti pered ei ole Viljandisse oodatud – nad ei ole pered, sest mida muud tähendab selgitus, et pole peresõbralikud. See jätab ka mulje, et osad Eesti inimesed on Viljandi linna arvates vähem väärt, nad ei peaks oma võrdse kohtlemise eest saama avalikult seista.
Avalik võim peaks pakkuma oma inimestele turvatunnet. Selline käitumine töötab aga vastupidiselt. Niigi äreval ajal ütleb üks linnavalitsus osadele oma inimestele, et teist ei hoolita.
Samal ajal jääb mulje, et Isamaa tahab Tallinnas hakata naisi rahaga meelitades suunama koduseks jääma, mitte tööturule naasma. Olukorras, kus naiste lapsehoolduspuhkuselt naasmine on juba tihtilugu keeruline, soovitakse neid suunata eemale tööelust.
Selle asemel, et pakkuda paremaid teenuseid, et naised saaksid samuti täisväärtuslikult osa nii töö- kui ka eraelust, on konservatiivne lahendus ikka, et võta raha ja istu kodus.
Pange tähele, see peale hiiliv ja inimeste eraellu sekkuv konservatism on sama, mida näeme kogu riigis, kui märtsis peaks Isamaa koos Keskerakonna (ja EKREga) võimule tulema. Tasub tõsiselt võtta neid eelhoiatusi, mida Isamaa oma valitsemisstiili kohta kohalikul tasandil praegu annab.
Mina usun, et ühe lipu lahti rullimine ei ole Eesti inimese tänane peamine probleem. Muret tuntakse pigem selle pärast, kas kodulaenu kuumakse läheb peagi ülemäära kalliks või kas järgmise talve energiaarved löövad hinge kinni. Nendele probleemidele tegelikke lahendusi pakkuda aga ei osata.
Selle asemel proovib Isamaa hoopistükkis samm-sammult institutsionaliseerida naise kohta köögis ja marginaliseerida vähemusi. Me oleme peagi 35 aastat ehitanud vaba Eestit, ärgem laskem nüüd neid terve põlvkonna jooksul süvendatud vabadusi vaikselt, aga kiirelt jälle ära võtta. Me ei tohi lubada süsteemsel kiusamisel Eestis maad võtta.