Züleyxa Izmailova sõnul on tervitatav, et Justiits- ja Digiministeerium on saatnud kooskõlastusringile ettepaneku, millega pikendada lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegu.

„Lõpuks ometi on ministeerium asunud tegutsema suunas, mida sotsiaaldemokraadid nõudsid juba aprillis Riigikogus esitatud otsuse eelnõuga. On selge, et lapse vastu toime pandud seksuaalkuriteo puhul ei tohi aeg töötada vägivallatseja kasuks. Aga kahjuks on see Eesti seaduste kohaselt jätkuvalt nii. Kui inimene suudab juhtunust rääkida heal juhul alles aastaid hiljem, pole kuidagi õiglane ega vastuvõetav, et seaduse silmis on nii ränk kuritegu selleks hetkeks aegunud.,” ütles Izmailova.

Seetõttu andsid Sotsiaaldemokraadid 16. aprillil Riigikogus üle otsuse eelnõu, millega tehti valitsusele ettepanek algatada viivitamatult vajalikud seadusemuudatused. Eelnõuga kutsuti valitsust üles kaotama või oluliselt pikendama laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude aegumistähtaega, karmistama selliste kuritegude eest määratavaid karistusi, töötama välja ohvritele hüvitise süsteemi ning tagama lastega tegelevatele spetsialistidele eraldi ettevalmistus lapsesõbralikuks õigusemõistmiseks.

Justiits- ja Digiministeeriumi 30. juuni väljatöötamiskavatsuses märgitakse, et lapsepõlves kogetud väärkohtlemisel, sealhulgas seksuaalsel väärkohtlemisel, on inimese jaoks eluaegsed tagajärjed. Samuti tuuakse välja, et 50–70 protsenti vastanutest, sealhulgas seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langenud noortest, ei ole julgenud oma kogemusest kas lapse- või ka täiskasvanueas mitte kellelegi rääkida.

„See on täpselt see põhjus, miks senine süsteem ei ole piisav. Lapsed vaikivad sageli hirmu, häbi, sõltuvussuhte või trauma tõttu. Ja kui inimene suudab toimunust rääkida alles täiskasvanuna, tuleb inimest kuulata ja aidata, mitte kehitada õlgu ja viidata ebaõiglasele seadusele, mis kurjategijad karistuseta jätab” lisas Izmailova.

Sotsiaaldemokraatide hinnangul on tähtis, et ministeerium ei piirduks pooliku lahendusega. Seadusemuudatus peab andma ohvritele päriselt võimaluse õiguskaitse poole pöörduda ka siis, kui väärkohtlemisest on möödunud aastaid, ning riik peab samal ajal tagama ohvritele vajaliku toe, sealhulgas ligipääsu teraapiale ja õiglasele hüvitisele.

Izmailova soovitab valitsusel selle hilinenud algatusega nüüd kärmelt edasi liikuda ja teha seaduseks see, mida ohvrid, kodanikuühiskond ja sotsiaaldemokraadid on ammu nõudnud – anda selge sõnum, et riik suhtub laste vastu toime pandud seksuaalkuritegudesse täie tõsidusega.